Päevad on soojad, aga taimed ei taha edeneda. Miks?

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Ei näe just tihti mais nii krõbedat öökülma, mis suudab isegi nartsissid ära võtta.
Ei näe just tihti mais nii krõbedat öökülma, mis suudab isegi nartsissid ära võtta. Foto: Elmo Riig

Tänavune mai oli üle Eesti väga kuiv ja ehkki päevad tundusid soojad, siis keskmise maikuu ilmaga võrreldes oli kuu siiski jahe, rääkis Maaelu Teadmuskeskuse agrometeoroloog Triin Saue. "Taimed ei ole sellise hooga arenenud, kui oleks soojema ja niiskema ilma korral olnud," ütles ta.

Samuti kostitas kevad meid tänavu tavatult hiliste öökülmadega. "Pole üldse tüüpilise mai moodi, et mitu ööd järjest on maapinnal sedavõrd tugevad öökülmad. See tuleneb kõrgrõhkkonnast – päevad on soojad ja ööd külmad. Hästi tugev temperatuurikontrast ühe ööpäeva sees," seletas Saue. "Eks kevad on meie kliimas alati loterii. Seekord on ta olnud kuiv, temperatuuri poolest aga muutlik ja suure ööpäevase amplituudiga. Sademete osas on peaaegu kõikjal aprilli ja maikuu summaarne sajuhulk jäänud alla poole kliimanormist."

Mõnevõrra rohkem on sadanud vaid Jõgeva piirkonnas (73% normist), ka Ristnas, Virtsus ja Lääne-Nigulas on nende kahe kuu peale kokku mõõdetud üle 60% sajunormist. "See siiski ei tähenda, et neis kohtades on põllud saanud põllukultuuridele meeldivat mõnusat ühtlast niisutust – sajud on enamasti esinenud üksikute tugevate, pigem kohaliku iseloomuga paduvihmadena, sealhulgas on tulnud ka rahet," rääkis Saue.

Päikselised päevad soojendavad küll õhku ja maksimumtemperatuurid on kuu viimasel dekaadil tõusnud juba ka üle 25 kraadi, kuid selge taeva all on ööd jahedad ja maikuu ööpäeva keskmine temperatuur jäi üle Eesti 10–11 kraadi juurde, mis on kliimanormile lähedane temperatuur.

Selline kuiv ja küllalt jahe kasvuperioodi algus on taimede kasvu ja arengut pidurdanud. Rohukasv on pigem nigel ja viljapõldudel näeme juba põuastressi tunnuseid.

"Murelik on kevad olnud aga eelkõige aiapidajale, kuna öökülmad on kimbutanud küllalt hilja, mitmel järjestikusel ööl ja olnud ebaharilikult tugevad. Meie mõõtsime Jõgeval maapinna lähedal kuni –6 kraadi, mujal Eestis on mõõdetud ka kuni 8kraadist külma," rääkis Saue.

Eriti keeruline on temperatuurivahet taluda soojalembestel taimedel. Sul võivad kurgid-tomatid olla kasvuhoonesse istutatud ja õhk kasvuhoones soe, aga muld on jahe ja kui muld on teatud piirist jahedam, siis taimed lihtsalt ei omasta toitaineid.

"Lisaks öökülmaohule tahaksid soojalembesed kultuurid üldise temperatuurifooni tõusu, kuna muld ei ole praegu veel neile sobivaks soojenenud," nentis Saue. "Nii tulebki tõdeda, et suvi ei ole veel käes ja kliimasoojenemine ei ole meie maikuid suviseks küpsetanud. Ilmaprognoosidest jälgime meie Kairo Kiitsaku omi, kelle hoiatusi näiteks öökülmade osas tasub uskuda."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles