Prügikasti viskamata jäänud kartulid mühisevad linnakodus kasvada

Copy
Kartulitaimed näevad nii kenad välja, et neid ei pea sugugi tagaaeda peitma.
Kartulitaimed näevad nii kenad välja, et neid ei pea sugugi tagaaeda peitma. Foto: Riina Martinson

Aprilli lõpus panid Maa Elu tegijad mulda kartulimugulad, et ise järele proovida, kas juttu, et kartulit õnnestub isegi rõdul kasvatada, tasub tõe pähe võtta. Anname nüüd aru, kuidas meil seni läinud on.

Riina päästis kartulid biojäätmeks saamisest

Avastasin aprilli keskel köögikapist sinna ununenud kartulikotikese, kus hulk mugulaid juba umbes viiesentimeetrised pikad peened idud jõudnud kasvatada. Muidu peaksid sellised kartulid ehk biojäätmetesse rändama, kuid mugulate elujõud avaldas muljet ning otsustasin neile tundmatust sordist tegelastele võimaluse anda ja pistsin need suuremasse istutuspotti mulla sisse.

Paar nädalat ei toimunud justkui midagi, valged idud püsisid muutumatuna, kuid siis hakkasid lehed ilmuma ja mai keskel saabunud soojalaine ajal olid taimed juba nii elujõulised, et kolisin potid õue. Öödeks, mil lubati miinuskraade, tõmbasin potile kilekoti pähe. Praeguseks on kartulitaimed umbes 30 sentimeetri pikkused ja näevad väga kenad välja. Ehk saabki jaanipäevaks omakasvatatud varajast kartulit.

Riina kartulid 22. mail.
Riina kartulid 22. mail. Foto: Riina Martinson

Kadri: Ma üldse ei tahtnud, aga nüüd olen elevil!

Ausalt öeldes olin seekordse katsetamise osas üsna skeptiline. „No kus mul rõdul see ruum on!” „Niikuinii midagi välja ei tule!” Kokkuvõttes oli mul vanarahva sõnu laenates kord kärss kärnas, siis maa külmunud – leidsin aga enda jaoks põhjendusi, miks see pole üldse hea mõte. Aga aprilli keskel panin siiski kartulid toas karpi idanema. Küllap siis kartulid tajusid minu meelestatust ja otsustasid seda protsessi väga aeglaselt võtta. Mõtlesin isegi, et teatan kolleegidele, et mina seekord kampa ei löö.

7. mail panime maal põllule maha kartuli ning otsustasin, et võtan end lõpuks kokku ja panen kartulid ka rõdul potti kasvama, seega said need teiste Maa Elu katsetajatega võrreldes mulda kohutavalt hilja.

Mulda sai üks ‘Laura’ mugul, lisaks üks tundmatu sordi kollane kartul, mis on kogemuste järgi ‘Laurast’ varasem.

Järgnes soojalaine ja 16. mai hommikul sain rõõmustada – kartul on ühest potist väljas. Kaks päeva hiljem pistis nina välja ka teine. Edasistel päevadel oleks võinud kartuli edenemist näha vaat et silmaga.

Kui esialgu entusiasmi nappis, siis edaspidi on ka telefoni galeriist näha, et fotosid kartulitest tegin päris tihti.
Kui esialgu entusiasmi nappis, siis edaspidi on ka telefoni galeriist näha, et fotosid kartulitest tegin päris tihti. Foto: Kadri Suurmägi

31. mail hommikul selle vahekokkuvõtte jaoks fotosid tehes muigan enda üle. Kuigi mul on praegu rõdul tore vaadata ka oma tomatitaimi, võtta võileivale salatit või näpistada mõni basiilikuleht, olen ma kõige rohkem elevil nende kartulipottide pärast.

Kartul mai lõpus. Hoian pöialt, et jaanipäevaks saaks värsket kartulit.
Kartul mai lõpus. Hoian pöialt, et jaanipäevaks saaks värsket kartulit. Foto: Kadri Suurmägi

Teele hoidis kartuleid liiga kaua jahedas

Minu kolm kartulit said mulda 23. aprillil. Kaks neist esindavad ’Gala’ sorti, kolmas on ema poolt katsetamiseks antud sinine kartul, sordi nime ei tea. Sel ajal oli just saabunud esimene kevadine soe ja tundus pangekartuli „maha” panekuks täpselt paras aeg. Et kolme suurt pange tuppa ei tahtnud, jätsin need tühja remondiootel palkmajja, et öökülmad seemnetele liiga ei teeks.

Kui mai alguses krõbedaid külmakraade lubas, viskasin pangedele igaks juhuks katteloori peale, mis sinna nädalaks-kaheks jäi. Kuna maja oli jahe, hoidis muld kenasti niiskust ja nii nad seal vaikselt arenesid, nii et vahepeal need unustadagi jõudsin. Nii ei tea ma päris täpselt, millal esimesed rohelised varred ninaotsad turbamulla seest välja pistsid, aga telefoni galerii näitab, et 18. mail olid taimed juba täitsa korralikud, suurim neist 5–10 cm pikkune. Samal päeval said kartulipanged õue viidud.

Esimesed sirgujad 18. mail.
Esimesed sirgujad 18. mail. Foto: Teele Üprus

Siis hakkas hoogne kasvamine peale, nelja päevaga viskasid nad pikkust korralikult! Kõige kiirem edeneja on üks ’Galadest’, teisel võtab kasvamine rohkem aega. Ka sinine kartul kasvatab päris usinalt vart.

Kartulid 22. mail. 
Kartulid 22. mail. Foto: Teele Üprus

Kui oma kartulikasvatust kolleegidega võrrelda, tundub, et minu kartulid on kõige aeglasema sirgumisega. Küllap takistas nende hoogu seesama palkmaja, mis ühest küljest külma eest kaitses, aga teisalt ka päikesesooja ega -valgust ligi ei lasknud. Loodan, et nad ikka teistele järele jõuavad. 

Kartulid 31. mail.
Kartulid 31. mail. Foto: Teele Üprus
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles