Kooreüraskite püünispuude väljaveo aeg on käes

Kooreüraski püünispuu. Foto: Mikk Heidemaa

Värsked vaatlused näitavad, et saabunud on õige aeg kuuse-kooreüraskite asustatud püünispuud metsast välja vedada.

Kui püünispuid välja vedada ei saa, tuleks need kindlasti koorida ja koor hävitada või maha matta, teavitab Keskkonnaagentuur.

Tänavu algas kuuse-kooreüraski lendlus paiguti juba aprilli keskel. Nüüdseks on üraskitel haude rajamine täies hoos. Soojemates paikades on koore alt leitud juba toitumist alustanud üraskivastseid. Vaatlusandmete põhjal on üraskitel haue kõikjal juba rajatud ja esimese põlvkonna valmikute lendluse intensiivsus vähenemas.

Üraskikahjude vähendamiseks kasutatakse feromoonpüüniseid, kus püütud valmikud hävivad. Neist on abi kahjustuste vähendamisel: üraskid püütakse välja nende lendluse ajal, enne sigimist. Püünised on efektiivsemad siis, kui metsa tervislik seisund on hea ja üraski asurkonna arvukus veel kasvavas faasis, kuid pole veel saavutanud maksimumi. Kui metsa seisund on kehvapoolne ja üraskeid leidub massiliselt või nende arvukus on juba langustrendis, on püünistest vähe abi.

Üraskite meelitamiseks kasutatakse püünispuid, sest üraskite munad ja vastsed hävivad metsamaterjali töötlemisel. Puud raiutakse olemasolevates kahjustuskolletes varakevadel, enne lindude pesitusaega ja jäetakse langile üraskitele asustamiseks ning veetakse välja koos haudega. Püünispuude väljaveoga ei või viivitada, sest see aitab üraskikahjustuste levimist takistada. Vaid kiire tegutsemise korral ei jõua üraski esimese põlvkonna valmikud veel kooruda ja sobivate tingimuste korral järgmise haude rajamiseks uusi puid asustada.

Asustatud püünispuud on soovitav vedada metsast välja saeveskitesse töötlemiseks mõne nädala jooksul pärast haude rajamist, reeglina mai lõpupoole või hiljemalt juuni esimesel poolel, aga kindlasti enne jaanipäeva. Mardikate lahkumist koore alt mõjutab oluliselt ilmastik, jahedate ja vihmaste ilmade korral jäävad mardikad koore alla kauemaks kui sooja ja kuiva ilmaga.

Üraskikahjude piiramiseks soovitame jälgida iganädalasi Eesti mandriosa maakondade seirekokkuvõtteid ja soovitusi Keskkonnaportaalis. Erametsaomanikel on samuti soovitatav lähinädalatel oma metsas üraski olukorda hinnata ja ajastada püünispuude väljavedu õigesti. Koorunud ja toitumisel ristkäike kaevandavad üraskivastsed on nähtavad koore all, kui eemaldada terava noaga tüvelt kooretükk üraskite ümmarguste sisenemisavade piirkonnas.

Üraskite puudelt lahkumise aega mõjutab ka isendite asustustihedus − kui see on madal, jäävad vanamardikad puule kauemaks ja kaevandavad pikemad emakäigud. Tavaliselt asustab ürask nõrgestatud või äsja hukkunud kuuski. Kui kahjuri arvukus kasvab soodsates oludes väga kõrgeks ja nõrgestatud puid enam ei jätku, siis on nad hulganisti koos rünnates võimelised asustama ja hukutama ka elujõulisi kuuski (iseäranis põuaperioodil). Seega on soovitatav enne püünispuude väljavedu kontrollida kahjustuskolde läheduses kasvavaid kuuski. Kui puudel on märgata rohkesti üraski sisenemisavasid ja näripuru ning koore all üraski käike, mune ja vastseid, tuleks need puud langetada ja koos püünispuudega metsast välja vedada. Linnurahu ajal on lokaalne ja mõõdukas üraskikahjude likvideerimine lubatud.

Keskkonnaagentuur tuletab meelde, et kuusetüvede kõrval on aeg metsast töötlemiseks välja vedada ka toored männipalgid, mille paksukorbalist osa asustab meeleldi teine oluline metsakahjur − suur säsiürask.

Püünispuude langetamise ja väljaveoga ning feromoonpüüniste ostuga kaasnevad metsaomanikule planeerimata kulud, kuid siinkohal on abiks riigi poolt loodud üraskikahjustuste ennetamise toetus.

Ennetavate tegevustega saab metsaomanik ära hoida suuri majanduslikke kahjusid, mida üraskid metsale põhjustada võivad. Toetuse abil on metsaomanikul võimalik osaliselt tehtud kulutusi tagasi saada.

Üraskikahjustuste ennetamise toetuse taotluste KIKile esitamise tähtaeg on 13.09.2023. Täpsemat infot toetuse taotlemise kohta leiab Erametsaportaalist ning kohalikest metsaühistutest.