Keelame kõik ära!

Vasikad. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Väga aktiivse meediatarbijana olen pommuudistega harjunud ja harva suudab mind miski päriselt üllatada, nüüd aga headel kolleegidel see õnnestus. Mul sõna otseses mõttes hakkasid silmamunad peast välja ronima, kui nägin pealkirja, mille järgi on veganid marus, et aasta ema tiitel läks lüpsjale. Kuidas olevat võimalik heaks kiita, et üks ema võtab teiselt emalt ehk siis lehmalt ära ta poja ja seejärel varastab veel pojakesele mõeldud piima kah ära.

Pärast tuli küll välja, et aasta ema polegi lüpsja, vaid talitaja laudas, aga ikka kuritööle kaasaaitaja.

Veelkordne tõestus, kuidas linnaseinte vahel ekraanidelt elu õppides me võõrdume loodusest ja maailmast, mille inimene ise loonud.

Kui lehma kannatused on nüüd avalikkuse ette toodud, siis julgelt edasi! Kaitseme omaenda lapsi ka. Nüüd vaja mõelda, mida teha nende naistega, emadega, kes linnas autoga ringi sõidavad ja teiste emade lapsi heitgaasidega mürgitavad? Püüdku keegi vastu vaielda, et see pole tõeline probleem!

Praegu on lindude pesitsusrahu aeg ja käimasolev looduskaitsekuu kutsub hoidma linnaloodust, aga mootorrattad kihutavad kõrvulukustava plärinaga parkidest mööda ja häirivad linde. Keelame linnalindude kaitseks pesitsusrahu ajal mootorrattad ära. Ja Lõuna-Eesti ralli tuleks metsa vahelt linnatänavatele tuua. Või tahab keegi väita, et loomad-linnud naudivad nende koju trügivat lärmi ja heitgaase?

Lehmapiim on halb, joome parem mandlipiima, mis siis, et selle tootmiseks kulub röögatus koguses vett ja igal aastal miljardid mesilased hukkuvad mandlipuid tolmeldades. Õnneks me ei näe seda.

On meelde jäänud lugu, kus talvel meri­kotkas luike endale kõhutäiteks püüdis haarata, aga kaastundlik inimene helistas häirekeskusesse ja päästjad tulidki kohale ning luik päästeti. Aga mis sai punasesse raamatusse kantud merikotkast? Väga võimalik, et näljast ja külmast nõrgana heitis hinge. Teeb see luigepäästjad õnnelikuks?