Bioloog Marek Vahula toob lugejani järgmised loodusrekordid.
Loodusrekordid: Eesti ainulaadne järveala asub just selles maakonnas
Rekord nr 41. Suurim järvestik
Kurtna järved on Eesti ainulaadne järveala, sinna kuulub 42 järve suurusega 0,2 kuni 136 hektarit. Järvestiku kaitseks on loodud Kurtna maastikukaitseala. Meie unikaalseim järverühm on maastikukaitseala koosseisus looduskaitse all, samuti on see tähis turismi- ja puhkeala. Jääajatekkelise järvestiku ainulaadsus saab selgeks, kui sinna ise kohale minna. 42 järve väikesel maatükil on kindel Eesti rekord ja püsib kindlasti kuni järgmise jääajani välja.
Rekord nr 42. Jämedaim harilik kuusk
Kuusk on leviku järgi kolmas puuliik Eestis ja kasvab enamasti kõrgusesse. Sellest hoolimata, et teda usinasti saetakse, leidub meie looduses päris jämedaid puid. Kuna tegu on tähtsa metsatööstuse puuliigiga, ei anta talle sageli võimalust jämedaks kasvada. 430sentimeetrise (mõõdetud meetri kõrguselt) Pärnumaal Surjus kasvava kuuskede kuninga mõõtis E. Altin 1998. aastal. 432sentimeetrise (mõõdetud 0,7 meetri kõrguselt) Valgamaal Pühajärvel kasvava Tsuura kuuse mõõtis Hendrik Relve samuti 1998. aastal. Meie jämedaimad puud on enamasti korralikult ja täpselt mõõdetud ning nende üle on peetud arvestust.