Välismaalt ⟩ Põllumehed protestisid Ukraina odava vilja vastu

Viie riigi peaministrid kirjutasid juba märtsis Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ning nõudsid Ukraina põllumajandustoodete impordi küsimusega tegelemist. Teisipäeval tulid põllumehed protestima Brüsselisse. Foto: Olivier Hoslet

Kesk- ja Ida-Euroopa põllumehed tulid teisipäeval Brüsselis tänavatele, et paar kuud enne lõikusperioodi algust protesteerida Ukraina teraviljaimpordi tingimuste vastu, mis nende sõnul mõjutavad nende elatist.

Meeleavaldajad esitasid oma nõudmised Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Janusz Wojciechowskile, vahendas Euronews.

Volinik kohtus tänavatele tulnud Tšehhi, Slovakkia, Poola, Ungari ja Rumeenia põllumajandustootjate esindajatega.

Euroopa Liit andis 2022. aasta mais Ukrainale loa eksportida vilja läbi ühenduse riikide, sest sõja tõttu oli Musta mere viljavedu takistatud, maailma ähvardas aga toidukriis, kuid nüüd on odav vili sundinud paljud kohalikud põllumehed oma turult lahkuma. Nimelt ei liikunud suur osa toodetest läbi ELi, vaid jäid pidama juba esimestesse riikidesse.

Viie liikmesriigiga sõlmiti kokkulepe, mis lubas neil lõpetada Ukraina teravilja müümise ja ladustamise oma territooriumil, ning eraldas neile ka rahalist toetust 100 miljonit eurot, kuid leping aegub 5. juunil.

Põllumajandustootjad nõuavad nüüd täiendavaid ELi rahalisi vahendeid ja tugevamaid kontrollimeetmeid. Nad ütlevad, et nad ei suuda Ukraina tootjatega konkureerida, kuna viimased ei tegutse ELi rangete keskkonnaeeskirjade ja pestitsiidide direktiivide alusel.

Ungari Põllumajanduskoja asepresident József Luzsi ütles, et see pole lihtsalt õiglane. „Ukraina tootja ei tooda samadel tingimustel kui ELi tootja,” sõnas ta. "Meil on ELis kohustuslikud keskkonnaalased määrused ja Ukrainas lubatud kemikaalide kasutamine on ELis juba pikka aega keelatud."

Põllumehed esitasid teisipäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule oma nõudmised.

Euronewsi palvel ütles komisjoni pressiesindaja, et enne edasiste sammude astumist ootavad nad, et kõik liikmesriigid rakendaksid varasemaid kokkuleppeid ja tühistaksid ühepoolsed impordikeelud, mida riigid oma viljaturu kaitsmiseks ühepoolselt kehtestasid.

Teised euroliidu riigid, kes seisavad silmitsi põuakahjudega, on aga hoiatanud, et Ida-Euroopa põllumeeste abistamine ei saa toimuda muude pakiliste asjade arvelt.

Iiri põllumajandusportaal Agriland vahendas, et ELi nisu import Ukrainast kasvas 300 000 tonnilt 2021. aastal 3 miljoni tonnini eelmisel aastal. Maisi import kasvas sõjaeelselt 7,4 miljonilt tonnilt 2022. aastal aga 12,2 miljonile tonnile.

Päevalilleseemnete eksport Ukrainast Euroopa Liitu kasvas 100 000 tonnilt 2021. aastal 1,9 miljoni tonnini eelmisel aastal. Suurim oli import Bulgaariasse, kasvades 2022. aastal 36 163 tonnilt 943 402 tonnile.

Maisi eksport Ukrainast Ungarisse kasvas 15 394 tonnilt 1,08 miljoni tonnini. Rapsi-, päevalilleseemne- ja maisieksport Rumeeniasse kasvas 60 tonnilt 320 835 tonnini; 418t kuni 359183t; ja vastavalt 69 tonnilt 739 299 tonnile.

Poolas kasvas nisu, maisi ja rapsi import kasvas 2375 tonnilt 500 008 tonnile; 5863 tonnilt 1,84 miljoni tonnini; ja vastavalt 78 077 tonnilt 657 585 tonnile.