Tark ei torma: koduomanikud eksivad muru niites sageli just selle asja vastu

Niitmise kvaliteet ei sõltu palju sellest, kas valida robot, niiduk või traktor, küll on tähtis, et masina lõikevahendid oleksid teravad ja niitmine regulaarne. Foto: Sille Annuk

Koduaeda ilusa muruvaiba rajamisel tuleb silmas pidada mitut asja. Sageli kiputakse kiirustades vigu tegema. Näiteks alustatakse muru niitmist kevaditi liiga vara.

Kuidas koduaia murust kasvatada tõeliselt ilus roheline vaip, jagab nõu K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.

Kuna muru külvatakse suurele pinnale, kiputakse ostma poest kõige soodsamat seemet. Samas on just seemne valik esimene eeldus ideaalse muruvaiba saavutamiseks. See peab sobima meie kliimasse, pidama vastu temperatuuri kõikumisele, taluma hästi nii sademete puudust kui üleküllust. Spetsiaalselt on aretatud golfimuru ja jalgpalliväljaku muru, aga ka murud varjulisse ja päikeselisse asupaika ning muru, millel on aeglasem kasv.

Hoolda niidumasinat

Muru ergas roheline värv sõltub otseselt sellest, kui teravate lõikevahenditega ja kui sageli muru kärbitakse. Niitmise kvaliteet ei sõltu palju sellest, kas valida robot, niiduk või traktor, küll on tähtis, et masina lõikevahendid oleksid teravad ja niitmine regulaarne. Tööriistu tuleb ka puhastada, vajadusel vahetada filtreid ja õli. Elektrilised ja akuseadmed vajavad küll vähem hoolt, aga päris hooldusvaba niidumasinat pole olemas.

Niida piisava sagedusega

Enamasti alustatakse muru niitmist kevaditi liiga vara. Muru vajab rahulikku tärkamist. Regulaarset niitmist võiks alustada alles maikuu teises pooles ja esimese muru võib lasta päris kõrgeks kasvada, nii on talveunest ärganud taim saanud piisavalt jõudu koguda. Niitmissagedust võib suve jooksul suurendada, erandiks on põuaperioodid – sel ajal võiks murule rahu anda, sest mida madalam on muru, seda kiiremini päike sellest võitu saab.

Vali koguja või multšeriga niiduk

Muru tervise huvides ei ole mõistlik niidetud muru mööda aeda laiali laotada, aga just seda osa niidukeid teeb. Pigem võiks eelistada seadet, mis kogub muru kokku ja võimaldab selle panna komposti või purustab selle multšerina pisikesteks tükkideks.

Väeta kevadel

Pärast pikka talve vajab ka muru turgutust. Kevadel on vaja muru toita lämmastikku, fosforit ja kaaliumi sisaldava väetisega, esimene soodustab muru kasvu ja annab sellele erksa rohelise värvi, teine ja kolmas parandavad juurte vastupidavust.

Kasta öösel

Eestis ei vaja muru kuigi palju kastmist, aga pikemal põuaperioodil võiks seda siiski teha. Kasta tuleks harva, aga korralikult, sest sage ja ebapiisav kastmine meelitab juured pindmisesse kihti ja see on murule kahjulik. Muru võiks kasta õhtuti või öösiti, mil päike ja palavus vett kiirelt ei aurusta.

Võitle umbrohu ja samblaga

Muru sagedasim vaenlane on võilill, millest lahtisaamiseks kasutatakse peamiselt võilillejuurijat. Sellega saab võililled ükshaaval koos juurega välja võtta ja komposti panna. See töö võtab küll aega, aga on tõhus ja keskkonnasäästlik. Kui murus on võililli palju, võib jääda muru auklik. Kui augud ise täis ei kasva, tasub teha seemnetega muruparandust. Sammalduva muru korral tuleks neutraliseerida mulla happelisust, seda on kõige lihtsam teha lubjaga, aga poest võib otsida ka rauasisaldusega väetist.

Rulli ja õhuta

Kui maapinnale on talvel tekkinud muhke ja lohke, võiks kevadel muru rullida, et pinda tasandada.

Hea tervise juures muru ei vaja õhutamist, aga kui muru on mätastunud, ei jõua vesi koos toitainetega juurteni. Õhutamise käigus tehakse pinnasesse väikesed augud, mis aitavad kõigel vajalikul kohale jõuda ja muru tugevdada. Õhutada võiks muru ainult vajadusel ja kasvuperioodil, sest ka liigne õhutamine võib muru kahjustada. (ME)