Hooletut meresõitjat võivad tabada uskumatult suured väljaminekud

Eestimaalased teevad hoogsalt väikelaevajuhi lube. Foto: Jmk Marine

Veesõidu-hooaeg on alanud ja selle paratamatu kaasnähtusena on juhtunud ka esimesed mereõnnetused. Viimase aasta jooksul on ERGO kindlustuses registreeritud 45 säärast juhtumit, millest kulukaim küündis lausa 170 000 euroni.

Iga kevad on eriline, kasvõi juba selle pärast, et talvel ja jääminekuga nihkuvad paigast merepõhjas puhkavad kivid, mis võivad kergesti põhjustada muresid veesõidukijuhtidele. Hädad võimenduvad, kui hooaja alguses on meri madalam kui kapten arvestab, seega tuleb ERGO kahjukäsitlejate teatel just kevadeti ette ootamatus kohas kividesse sõitmisi või põhja riivamisi.

„Eesti rannik on oma olemuselt hästi huvitav, mis kutsub veesõidukeid ostma – meil on ju palju saari ja laide. Samas on meri väga madal ja sellest tulenevalt on ka olud igal aastal pärast jääminekut erinevad,“ ütles ERGO kindlustuse ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko. Kaatritele ohutu sügavus on saavutatav, aga just jahtidel on keerulisem, märkis ta. Kaatritel on Makienko sõnul aga aina lisandunud võimsust ja vee peal liigutakse suurel kiirusel, seega isegi ohu märkamisel on seda vältida päris keeruline, kui mitte võimatu.

Selliseid juhtumeid – laevnik sõidab ootamatult kividesse – on tänavu kevade jooksul registreeritud juba viis. Nende puhul jäid kahjud 500 ja 20 000 euro vahele.

Veesõidukile ei kujuta ohtu ainult madalikud ja kivid, vaid ka muud objektid. „Üks meie klient sõitis oma praktiliselt uue kaatriga 2021. aasta suvel Hiiumaa lähistel varem tuldud marsruuti pidi tagasi ja sõitis otsa vees hulpinud palgile, mis purustas kaatri põhja ja kaks mootorit,“ rääkis Makienko. Kaatrit maksumusega üle 200 000 euro taastada polnud mõtet ja kindlustus hüvitas aluse väärtuse.

Viimase aasta jooksul on ERGO väikelaevakindlustuse kulukaim juhtum olnud jahiga, millel purunes merel mast. Kahjustada said ka pool miljonit eurot maksva aluse purjed, kogukahju küündis 170 000 euroni. See konkreetne intsident leidis aset Tallinna lahel võistluste käigus, tegemist oli maailmatasemel võistluspurjekaga.

„Õnneks on Eestis selliseid juhtumeid üha vähem, kus mingi avarii toimub tehnilise rikke tagajärjel, kuid ka sel põhjusel on tulnud ette veesõidukite uppumisi, süttimisi või muul viisil kahjustumisi,“ tõdes Makienko. „Ilmselt inimesed juba mõistavad, et kaatri hooldus on samaväärne õhusõiduki hooldusega, rikke puhul ei ole võimalik jääda lihtsalt seisma ehk tehnika hooldusesse tuleb panustada, sest vastasel juhul on inimelud suures ohus.“

Suure kahju võivad kaasa tuua ka rutiinsed manöövrid, kasvõi ebaõnnestunud sildumine. Näiteks sai tänavu aprillis ligi 5000 euro summas kahjustusi jaht, mis põrkas vastu ujuvkaid. Möödunud aastal tekitas ühele jahile enam kui 1000 euro eest kahjustusi kokkupõrge ujuvsilla betoonist konstruktsiooniga.

„Meie vetes on väga oluline planeerida oma teekonda. Tuleks valida mõistlik kiirus ning alkohol, mis pärsib reaktsioonikiirust, tuleks jätta vaid merejumalatele,“ soovitas Makienko.