Looduskalender ⟩ Matkarajaseiklustele tuleb kahenädalane sääsepaus

Sääsed. Foto: Toomas Huik

Magama ei tasugi enam minna, sest päike kerkib horisondi tagant juba kell pool viis, tükk aega enne seda on linnulaul lahti ja taevakaar rõõmust värviline. Ja isegi kell kümme õhtul, kui õues enam muud peale suure sääseundamise kuulda ei suuda, on veel ringiaskeldamiseks valge.

Ütleme nii, et põhjamaa valgete ööde aeg on käes ja magada enam ei sobi. Ei sobi, sest nii palju on avastada ja ära teha.

Eelmisel nädalavahetusel oli rahvas ka lennus: kes käis laatadel ja Kirnas tulbiilu kaemas, kes oli rohimisest küünarnukkideni võilillemärke täis. Aga tõsi on see, et matkaraja seiklustele ja õhtustele grillipidudele tuleb nüüd kahenädalane sääsepaus.

Eestimaa Holland Kirnas. Foto: Kristel Vilbaste

Piilu loodust läbi kaamerasilma

Sääski on nüüd tõesti kõikjal ja neid on isegi kuiva männimetsa all. Ka kihulased pugesid rõõmsalt sooja peale välja. Seni kuni näljased sääseemad väljas hirmuvalitsejad on, saab õuestoimuvat läbi Looduskalender.ee veebikaamerate vaadata. Kassikakupojad on tublisti kosunud ja nagu matrjoškad kõik eri mõõdus. Ja toit on neil rammus: eelmisel nädalal said isegi ühe halljänese ära kugistada.

Merikotkapoeg ajab ennast juba pesas püsti. Must-toonekurgedel on pesas neli muna, loodame, et põud neile jälle kesist toidulauda ei küpseta, metsaojasid ja kalade-konnade suppi jääb üha vähemaks. Põnevaid hetki võib tulla taas konnakotkapesas, kust ema nugise rünnaku tagasi lõi.

Eluvõitlus aias

Kuldnokakaamera poegade väljalendu oodatakse nädala lõpus. Mu enda aia kuldnokad on ümber kehastunud partideks ja valju prääksu on nüüd aed iga vanemliku nokatäie ajal täis. Kuldnokavanemad püüavad poegi pesakastist välja meelitada. Aga eriti valjuks läheb prääksumine siis, kui kodu lähedale lendab harakas, kes miskipärast arvab, et kuldnokapojad on tema hamburgerid, kes ahjust välja hakkavad tulema.

Õitsevad kuutõverohud (fotol), kullerkupud ja maikellukesed. Foto: Kristel Vilbaste

Nii on mul juba pool aeda korralikult rohitud, et suurema lärmi korral kuldnokkadele appi joosta. Aga linnalindude vahel käibki nüüd pidev lahing, siin on ühe üksildase maja katusel koorunud kajakapojad ja aegajalt käib vareseparv neid ründamas. Siis ei taha seal sõjatandri all kuidagi olla.

Käopoja sünniraskused

Aga linnuilmas on muudki sõjakat ja põnevat, oma eluõiguse eest seismist. Kaja Kübar Pärnumaalt rääkis, kuidas tahtis pildistada aeda lennanud kukkuvat kägu, aga siis avastas, et kägusid on kaks. Kui isakägu valjult kukkuma hakkas ja väiksemad linnud teda ründasid, siis passis emakägu, kust linnud välja vupsasid ja kontrollis kõik oksavahed ja eendid üle, ehk õnnestub kusagile oma käopoeg kasvama muneda. Eluõigus ju neilgi linnuühiskonnas.

Valge-iminõges on tänavu õiterohke ja eriti magus Foto: Kristel Vilbaste

Notsud on triibulised

Pärnumaal on taastumas ka metsanotsude populatsioon, triibulised põrssad on emal järel, küll on nende hulgast matti võtmas hundivanemad, kel ka pisikesed karvased pesas. Mets on täis ka pisikesi bämbisid, nii metskitsetallesid kui põdravasikaid. Võibolla ongi metsaisa säädnud sääsed kaitsmaks metsarahvast inimese eest.

Külm käis kosjas kõigil

Külmakahjud hakkavad alles tasapisi välja tiksuma. Nii mõnigi imestab, miks Lõuna-Eestis tammed sel aastal kuidagi lehte ei lähe. Külm käis kallal ja alles uinunud pungadest tulevad uued võrsed. Minu maja ees on ka sirel nagu hunnik õnnetust, pooled õiepungad lihtsalt ei puhke. Murtud süda on jõudnud kasvatada uued õievarred, aga vaarikad jäävadki vist kiratsema. Pirnil on õisi poole vähem tavalisest. Aga eks tibusid loetakse sügisel, marjaraksu tuleb lõunaeestlasel aga tänavu minna põhja, kus taimed tänu külmadele ilmadele aprillis ei kiirustanud.

Nelipühadel tee sõira

Nelipühi ehk suvisteid, mis sel aastal algavad pühapäeval, 28. mail, peavad eestlased ainsa rahvana neli päeva. See on väga vana püha. Nelipühal värviti mune, seekord punaseks. Käidi kalmudel. Sellest päevast hakkab lehmade piimaand suurenema, sest mahlast heina on kõikjalt leida.

Nelipühadel tuuakse kased tuppa.

Sel päeval kahjati esivanematele võid ja kohupiimatoite. Sõira tegemiseks läheb vaja 1 liiter piima, 1 kilo lahjat kohupiima, 3 muna, pakk võid, köömneid ja soola. Lahtihõõrutud kohupiima keedetakse piimas seni, kuni see läheb palliks kokku, seejärel valatakse rohekas vedelik ära. Sulatatakse potis või ja pannakse sisse kohupiimapall ning segatakse hulka munad. Maitsestatakse ning kuumutatakse potis aeglasel tulel, kuni tekib sõirapall. Üks osa pannakse kaussi, mis viiakse esivanemate hingedele.

LASTELE: Karjasepasun

Lõika nii poolteise-meetri pikkune lepahalg, kus pole oksakohti ja kooreauke. Vea noaga halule spiraal, vahemaaga 10 cm. Haruta koorespiraal noaga aidates halu küljest lahti. Keeruta see ühest otsast laienevaks pasunaks – just selliseks kui Viru valge pudelisildil. Puhu nagu pasunasse, huuled kitsalt koos. Sünnib vägev jorin.