Loodusrekordid: Piklas loendati üheskoos just nii palju kotkaid

Kotkas. Foto: Mailiis Ollino/

Bioloog Marek Vahula toob lugejani järgmised loodusrekordid. 

Rekord nr 39. Viies rändaja suleliste seas

Kalakotkas, kes rõngastati 13. juulil 2016 Tartumaal Praaga külas. Taasleiti 24. jaanuaril 2017 Lõuna-Aafrikas Mtunzinis. Rännuteekonna pikkus 9726 kilomeetrit, suure linnu kohta pikk tee.

Rekord nr 40. Pikla kotkarekord

Suurim arv ühest punktist vaadeldud merikotkaid Eestis on 66 lindu. Rekord sündis ­ 13. märtsil 2016 Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Piklas. Kevadised tuuled ja püsiva jääkatte lagunemine olid Pärnu lahe suudmeala ümbruses jää kokku pakkinud. See sundis merejääd poegimiseks kasutavaid hall- ja viigerhülgeid viimasest jäävõimalusest kinni hakkama. Kevadine kotkaste rändeaeg ja palju hülgeid ühes piirkonnas jääl poegimas seletab, miks erakordselt suur hulk kotkaid Pärnu lahe piirkonda kogunes. Lähedal asuvalt Tahku ninalt õnnestus samal päeval loendada 54 lindu, kellest ilmselt vaid osa kattus Piklast vaadeldutega. Kaks päeva hiljem jäälõhkujal mööda laevateed lahe välispiirini tehtud retkel loendati lisaks ligi 500 hülgele veel 53 merikotkast, kelle seas oli kindlasti ka varem loendamata isendeid. Seega võis tollel nädalal Pärnu lahe piirkonnas kokku peatuda ning hülgeid ja veelinde noolida ligi 100 läbirändel koondunud merikotkast.

Teine merikotkaste massilise koondumise paik Eestis on Käina laht Hiiumaal, kus suve lõpul meelitab neid võimalus kormoranipoegadega maiustada. Nii on e-elurikkuse andmetel Leho Aaslaid seal loendanud 13. juulil 2017 64 ning 30. juunil 2014 ­60 merikotkast. Kui paar aastakümmet tagasi oli merikotkas meil ja Põhja-Euroopas haruldane pesitseja, siis viimaste aastate vaatlusrekordid annavad tunnistust liigi asurkondade edukast taastumisest. Teksti koostas oma vaatluse põhjal Mati Kose.