Haigused tõstavad Eesti metsades pead

Juurepessust kahjustatud puu. Foto: Arvo Meeks

Metsaekspertide sõnul kasvab Eesti metsades haigus­tekitajate osakaal. Selle peapõhjus on kliimamuutus, kui keskkonnatingimused muutuvad lõunapoolse päritoluga patogeenide arenguks ja levimiseks aina sobivamaks.

Teise põhjusena tõi Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor ja teadusprorektor Rein Drenkhan välja globaalse kaubanduse ehk teadmata päritolu taimsete materjalide impordi.

Drenkhani sõnul on praegu metsades kõige enam päevakorras juuremädaniku tekitajad juurepess ja külmaseen. Okaspuupuistule teevad kahju invasiivsed tulnukpatogeenid. „Tulnukpatogeenidest väärivad märkimist männi võrsevähk ja pruunvöötaud mändidel. Jalakaid kahjustab enim jalakasurm ja harilikul saarel on probleemiks saaresurm,” loetles ta.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki sõnul on seenhaigused Eesti metsades tõusutrendis. Kui 2021. aastal oli seenhaiguste tekitatud kahjustusi leitud 265 hektaril, siis eelmisel aastal juba 382 hektaril.

Kui võrrelda 2022. aastal Keskkonnaagentuuri metsade seisundi seire käigus kogutud andmeid varasematega, võib Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul täheldada, et Eesti metsades on männid püsinud viimased aastad stabiilses seisundis, kuuskede okkakadu suureneb ning arukase tervislik seisund on paranenud.

Inimtegevus toob ka haigused

Drenkhan rääkis, et 21. sajandi algusest on Eesti metsadesse jõudnud paljud siinmail varem tundmatud haigustekitajad, näiteks saaresurm, pruunvöötaud ja männi võrsevähk. Lõunapoolsete haiguste Eestisse jõudmise peamine viis on inimtegevus, reeglina tahtmatu haiguse introdutseerimine istutusmaterjali, puitmaterjali või näiteks kaubaalustega. „Pärale jõudnud patogeenide paremale kohanemisele aitavad kaasa kliimamuutuse tagajärjel pehmemad talved ja seejärel ka kohalike puuliikide suurem vastuvõtlikkus haigustele.”

Drenkhan tõdes, et naaberriikide metsades on meiega ­üsna sarnased probleemid.