Tööstuskanepi kasvatajad pööravad ilma roheliseks

Selline näeb välja sügisene kanepipõld. Foto: Marko Saarm

Laia kasutusvaldkonnaga tööstuskanepi kasvatamine võtab hoogu ning aitab kaasa rohepöördele, imades endasse CO₂ ja vabastades väidetavalt ruutkilomeetri kasvupinna kohta rohkem hapnikku kui mets sama suurel alal. PRIA andmetel kasvatati mullu juunis tööstuskanepit 6833 hektaril ning pinna suuruse esikolmiku moodustavad Saare-, Pärnu- ja Ida-Virumaa.

Statistikaameti andmete kolme viimase aasta võrdluses on tööstuskanepi pindala suurenenud 1665 hektari võrra. Krimiuudistes kajastuva narkootilise kanepi (Cannabis indica) põrandaalustel kasvatajatel pole tööstuskanepi (Cannabis sativa) võimalustega pistmist.

Haigused ja kahjurid hoiavad eemale

Põllumeestele tuntud ettevõtte Scandagra agronoom-nõustaja Tiiu Annuki sõnade kohaselt on tööstuskanep üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. Eestis on kõnealuse põllukultuuri kasvatamine võimalik 2004. aastast, mil õigusaktid ühtlustati Euroopa Liidu omadega. Kasvatada lubatud sordid on kantud liidu põllukultuuride sordilehele ning seal kirjas sortide seemneid võib sordiomanikega kokkuleppel paljundada ja turustada.

Annuki jutu järgi kasvab kanep erinevatel muldadel, surub umbrohud alla, haigused ja kahjurid hoiavad sellest taimest eemale. Samas mainib Annuk, et kanep on koristusküps, kui hinnanguliselt 80 protsenti seemnetest on valminud. Keskmine saagikus on tonni ringis, aga kombaini punkrisse on kogutud ka poolteist tonni seemneid hektarilt.

Saaremaal Pähkla kandis kasvatab kanepit ja töötleb seemned õliks OÜ Karmel, mille juhatuse liige Aivar Lember mainis, et turul on teistegi tooteid ja tema jaoks on õli nišitoode.