Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Spetsialistid annavad nõu Putukasõbraliku aia loomise ABC

Copy
Erakmesilased on asendamatud abilised viljapuude ja põõsaste, samuti maasikate, vaarikate, viinamarjade tolmeldamisel.
Erakmesilased on asendamatud abilised viljapuude ja põõsaste, samuti maasikate, vaarikate, viinamarjade tolmeldamisel. Foto: Shutterstock

Ekspertide hinnangul tuleb kasuks, kui aed on mitmekesine ning sisaldab palju elu-, varje-, paljunemis-, pesa- ja toitumispaiku. Eriti tähtis on luua soodsad elutingimused putukatele, kes aias kahjureid ohjeldavad.

Eesti Maaülikooli taime­tervise õppetooli professori ja entomoloogi Eve Veromanni sõnul teevad putukad meie eest aias ära hulga tööd. Röövtoidulised putukad hoiavad kahjurputukate arvu kontrolli all. Mesilased tolmeldavad viljapuid ja marjapõõsaid ning leiavad toitu ka teistelt õitsvatelt taimedelt siis, kui viljapuud ja -põõsad ei õitse. „Mida rohkem on meil kasulikke putukaid aias, seda vähem peame ise kahjureid tõrjuma,” ütles Veromann.

Bioloog Urmas Tartese sõnul on suur roll ka taimtoidulistel putukatel. „Nad võivad küll vahel ka ilutaimede küljest ampsu naksata, kuid ilma nendeta hakkaksid taimed looduses liigselt võimust võtma,” lausus ta.

Kuidas abilisi aidata

Kuigi neid putukaid, kelle heaolu eest tasub hea seista, on palju, on Veromanni meelest kõige tuntumad lepatriinud, kiilassilmad, kõrvahargid, jooksiklased, kiletiivalised ja parasitoidid, kes kõik aitavad kahjurite arvu vähendada.

Kõrvaharkidele tasub aianurka jätta mõni varjuline koht, näiteks lauajupike, mille alla nad saavad päevaks peitu pugeda. „Sinna lähevad peitu ka teised videvikulise või öise eluviisiga röövtoidulised lülijalgsed, näiteks jooksiklased,” nimetas ta.

Kui loome sobivaid elutingimusi võimalikult mitmekülgsele faunale, anname Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli kaasprofessori Reet Karise sõnul vähem võimalusi kahjurputukatele.

Tagasi üles