Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Erametsaliit tahab tänavustele Natura 2000 piirangute hüvitistele lisa

Copy
Näitus avatakse keset Põhja-Läti metsa. Kohale saab tulla ka Tartust tellitud bussiga.
Näitus avatakse keset Põhja-Läti metsa. Kohale saab tulla ka Tartust tellitud bussiga. Foto: Arvo Meeks

Äsja lõppenud taotlusvoorus küsiti Natura 2000 võrgustiku aladele looduskaitseliste piirangute hüvitist 300 000 euro võrra rohkem, kui eelarves on vahendeid, mistõttu makstakse osale metsaomanikele niigi ajale jalgu jäänud hüvitist tänavu veelgi väiksemas mahus.

Eesti Erametsaliit peab sellist olukorda loodusväärtusi hoidvate maaomanike suhtes sügavalt ebaõiglaseks ning on pöördunud kliimaminister Kristen Michali ning regionaalminister Madis Kallase poole ettepanekuga täiendada toetusi maksva Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarvet vajaliku rahaeraldusega. 2023. aastal esitatud looduskaitseliste piirangute hüvitise taotlused tuleb rahastada täies mahus.

Toetuse vähendamine puudutab metsaomanikke, kelle maa asub Natura 2000 piiranguvööndis.

„Erametsaomanikud on aastaid juhtinud tähelepanu looduskaitseliste piirangute kompensatsioonide ebapiisavusele. Ehkki poliitikud on tunnustanud – eriti aktiivselt just enne valimisi –, et nende kaasajastamine on hädavajalik, ilmneb nüüd, et rahalisi vahendeid ei jätku isegi praegu kehtivate väikeste hüvitissummade välja maksmiseks,“ kommenteeris Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. „On täiesti lubamatu, et niigi olematut hüvitismäära hakatakse vähendama.“

Natura 2000 piiranguvööndis on hüvitise suurus kuni 60 eurot hektarist ning see on püsinud muutumatuna 2008. aastast.

Natura 2000 piiranguvööndis on hüvitise suurus kuni 60 eurot hektarist ning see on püsinud muutumatuna 2008. aastast. 15 aasta jooksul on tegemata jäänud igasugune korrigeerimine elukalliduse tõusuga ja metsaomanikele makstav reaalhüvitis on järjepidevalt vähenenud. „Kuni“ tähendab, et kui taotlusi laekub rohkem, kui eelarves on vahendeid, vähendatakse metsaomanikele makstavat toetussummat, mida tänavu tehaksegi.

„Niigi napi hüvitise vähenemine tekitab täiendavaid pingeid maaomanike ja riigi looduskaitsesüsteemi vahel,“ lisas Erik. „Tulemuslik loodushoid on siiski võimalik vaid juhul, kui metsaomanik ise on looduse kaitsmisest huvitatud.“

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rakendatava looduskaitseliste hüvitiste meetme rahastamine toimub nii Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika rahastu kui riigieelarve vahenditest. Seega on rahastamisallikate haldamine nii kliima- kui regionaalministeeriumi valitsemisalas ning mõlema ministeeriumi juhtide võimuses on tekkinud probleemile lahenduse leidmine.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb oma liikmete huve, et võimaldada tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel.

Tagasi üles