Erametsaomanikud taotlesid looduskaitselisi hüvitisi pea 7 miljoni eest

Näitus avatakse keset Põhja-Läti metsa. Kohale saab tulla ka Tartust tellitud bussiga. Foto: Arvo Meeks

2. mail lõppenud Natura metsa ning looduskaitseliste piirangute toetuse taotlusvoorus taotleti KIKist looduskaitseliste piirangute järgimise eest hüvitisi enam kui 75 855 hektarile metsamaale. Kokku esitas taotluse 5348 metsaomanikku.

Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse taotluse esitas tänavu 4858 metsaomanikku kokku pea 67 500 hektarile. Kõige rohkem taotlusi laekus Harjumaa metsaomanikelt (832), selle järgnesid Saaremaa (607) ja Võrumaa (562). Pindala poolest taotleti kõige enam toetust Võrumaale (9 612 ha), järgnesid Pärnumaa (8 786 ha) ja Valgamaa (8 089 ha).

Kokku esitati Natura toetuse taotlusi ligi 6,5 mln euro eest, millest 2,1 mln eurot taotleti piiranguvööndites ja 4,4 mln eurot sihtkaitsevööndites või piiranguvööndi või hoiuala metsaelupaigas asuva erametsamaa eest.

„Kuna tänavune Natura 2000 võrgustiku alade hüvitise eelarve on 6,2 miljonit eurot, ületab esialgne taotletud summa seda pea 300 000 euroga,“ selgitas KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu. „Tegemist on esmaste andmetega, mis võivad mõnevõrra muutuda taotluste menetlemise käigus ja ka seetõttu, et võtame erandkorras arvesse kuni taotlusperioodi lõpuni Keskkonnaameti poolt EELISesse kantud muudatusi metsaelupaikade inventeerimise andmetes. Siiski peaksid metsaomanikud arvestama võimalusega, et piiranguvööndi määraga toetatava metsamaa toetussumma võib tulla tänavu tõenäoliselt oodatud 60 eurost hektari kohta mõnevõrra väiksem,“ lisas Reinapu. „Kui eelarvest ei jagu, siis vähendatakse toetuse määra Natura alal piiranguvööndis või hoiualal, kus ei asu metsaelupaik ning piiranguvööndiks või hoiualaks projekteeritaval alal.“

Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetuse taotluse esitas 490 metsaomanikku. Kokku taotleti toetust ca 8400 hektarile kogusummas 503 275 eurot. Piirangute toetuse puhul rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused.

Ka selle toetuse puhul laekus kõige enam taotlusi metsaomanikelt, kelle elukohaks või tegutsemisaadressiks oli Harjumaa (90), järgnesid Tartumaa (60) ja Viljandimaa (58). Pindala poolest taotleti piirangute toetust kõige enam Ida-Virumaale (1 288 ha), Harjumaale (929 ha) ja Lääne-Virumaale (899 ha).

Kui mullu esitati piirangute hüvitamise toetuse taotlemiseks 444 taotlust, siis tänavu laekus neid juba 490. „Piirangute toetus lisandus siseriikliku toetusena 2022. aastal. Kuna tegemist on üsnagi uue toetusega, mida metsaomanikud said taotleda alles teist korda, siis on esitatud taotluste arvu kasv täiesti ootuspärane ning ilmselt kasvab see lähiaastatel mõnevõrra veelgi,“ selgitas Reinapu.

Taotlejal on õigus tänavuse taotlusperioodi jooksul KIKile esitatud toetustaotluse osas esitada muudatusi metsamaa ja selle piiride kohta (nt lisada või eemaldada alasid) kuni 15. juunini 2023.

Kuni 2. maini muutunud kaitsealade ning metsaelupaikade andmetest lähtuv toetusõiguslike metsaalade kaart Maa-ameti kaardirakenduses on planeeritud uuendada 31. maiks.

KIK teeb looduskaitseliste piirangute toetuse otsused hiljemalt käesoleva aasta detsembris ning Natura metsa toetuse otsused hiljemalt järgmise aasta märtsiks.

Järgmine toetuse taotlemise võimalus on 2024. aasta aprillis.