/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2023/05/12/15315088t1h8b7b.jpg)
Jätkusuutlike põllumajanduspraktikate rakendamiseks ja taimekasvatuse tõhustamiseks on üha suurenev vajadus ajakohaste mullaandmete järele.
Teadustöö kinnitas Eesti etttevõtte mullajaamade mõõtmistulemuste kvaliteeti
Eesti Maaülikooli professorite Alar Astoveri ja Endla Reintami juhendamisel uuriti teadustöös „Määramismeetodi ja väetamise mõju mulla niiskuse ja elektrijuhtivuse näitajatele“ erinevaid meetodeid mullaandmete mõõtmiseks. Töös kasutati muu hulgas ka tehnoloogiat, mille on välja töötanud üks Paul-Techi asutajatest Tiit Plakk.
Teadustöö võrdles kolmel erineval meetodil mõõdetud mullaniiskuse ja elektrijuhtivuse näitajaid sõltuvalt väetamisest. Eesmärk oli hinnata mullasensorite sobivust mullaniiskuse mõõtmiseks ning väetamise optimeerimiseks.
Ühe katses kasutatud seadme töötas välja Paul-Techi üks asutaja, teadlane Tiit Plakk. Tema mitmekümne aasta pikkune uurimis- ja arendustöö seadme kvaliteedi parendamise osas on vilja kandnud ja see sai uurimistöös toetavat kinnitust.
Uurimistöö tulemused kinnitasid, et Paul-Techi tehnoloogia sobib hästi toitesooladega varustatuse ja väetamise optimeerimise hindamiseks mulla elektrijuhtivuse näitaja alusel. Mai viimasel dekaadil suvinisu põllul Paul-Techi tehnoloogiaga määratud mulla elektrijuhtivuse näitaja oli tugevas korrelatsioonis saagikusega ning see omab potentsiaali kasvuaegse lisaväetamise planeerimiseks.
“Mullasensorite abil elektrijuhtivuse mõõtmine ja tulemuste seostamine praktiliste väetamissoovitustega on tõsiseks väljakutseks kõikjal maailmas. Meie pikaajaliste katsete tulemusel on Paul-Techi sensorite tundlikkus nendeks mõõtmisteks siiski palju lubav ja pakub lisainfot väetamise planeerimiseks,” kommenteeris mullateadlane ja teadustöö juhendaja professor Alar Astover.
Teadustöö Paul-Techi mullajaamadega on aktiivne ja rahvusvaheline. Lisaks Eesti Maaülikooli katsepõldudele asuvad Paul-Techi mullajaamad ka Ühendkuningriigis Leedsi ülikoolis. Paul-Techi mõõteseadmed osalevad katses, mille eesmärk on mõõta taastavale põllumajandusele ülemineku mõju faktoreid.