Keskkonnaamet on käesoleva aasta 15. aprillist alates kontrollinud pesitsusrahu kaitseks 1119 kinnistut ning reageerinud 35 kaebusele – peatatud on 12 raietööd, neist kuus on olnud vanades linnuliigirikastes metsades.
Pesitsusrahu kaitseks on peatatud 12 raiet
Möödunud aastal peatati sama perioodi jooksul samuti 12 raietööd.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et kontrollide eesmärk on teavitada avalikkust ja metsaomanikke lindude pesitsusperioodist ning peatada vajadusel raie, et vältida pesade hävitamine ja kahjustamine või lindude pesitsemise häirimine. «Kontrollide seniste tulemustega võib jääda rahule, sest rikkumisi on kontrollide hulka arvestades vähe. Valdav enamik metsameestest väldib pesitsusrahuaegset raiet, ligikaudu 60 protsenti metsateatistest on juba enne seda aega ellu viidud ning 40 protsenti jääb siis suve lõppu ja sügisesse,» rääkis Vakra.
Ta lisas, et pesitsusrahu kontrollid on planeeritud enamasti kaitsealadele. «Sellistes metsades, mis on kaitstavatest aladest väljaspool, kontrollime ennekõike linnuliigirikaste tüübirühmade vanemaid puistusid, sest nendes on mõju metsalinnustikule suurim. Enamikul metsaomanikest on raieplaanid loodusega kooskõlas, näiteks looduskaitsealadel ei ole me tuvastanud ühtegi raietegevust,» selgitas peadirektor.
Seniajani on keskkonnaamet teinud 12 raiete peatamise ettekirjutust. Läänemaal on ettekirjutusi tehtud kolm, Harjumaal kolm, Viljandimaal kaks ning Jõgevamaal, Saaremaal, Raplamaal ja Valgamaal üks. Kokku on sel aastal laekunud 35 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. Keskkonnaameti inspektorid on leidnud paikvaatlustel kolm kaitsealust liiki – teise kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli ning kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvad väike-kirjurähni ja hiireviu.
Pesitsusrahu tagamiseks on keskkonnaamet plaaniliselt kontrollimas pesitsusrahu 15. aprillist 30. juunini. Kõik 12 metsaraiet on peatatud ettekirjutustega. Kontrollitud on 1119 kinnistut, raietööd on käinud neist 35 kinnistul, raietöödest enamik on toimunud nooremates metsades.
Kaitsealuse liigi pesitsemine on avastatud kolmes raiepaigas, kõigis raied peatati. Kõige haruldasem, teise kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli pesitsus, leiti Viljandimaalt, kus lisaks puude langetamisele peatati metsamaterjali kokkuvedu.