/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/10/15310743t1he1be.jpg)
Käimasolevad ehitusmaavarade maakondlikud teemaplaneeringud panevad aastakümneteks paika kaevandamise asukohad, võimalused ja muudavad märgatavalt maavarade kaevandamise senist praktikat, kus planeeritud ühtne lähenemine puudus.
Ehitusmaavarade kaevandamise pikk plaan saab paika
Möödunud sügisel viitas Riigikontroll oma aruandes ehitusmaavarade (liiv, kruus, lubjakivi) kriitilisele tasemele Harju-, Rapla- ja Pärnumaal just Rail Balticu jt suurte taristuprojektide seisukohalt. Sisuliselt tähendab see, et vähem kui kümneaastases perspektiivis lõppevad Eestis teatud piirkondades mõnede kriitiliselt tähtsate ehitusmaavarade kaevandatavad varud.
Seega seisame dilemma ees: kas leida kaevandatavad maavarad ühiskonna arenduste varustamiseks kokkulepete alusel või hakata puuduolevat välismaalt kallimalt eksportima. Viimane aga annaks järjekordse tõuke kohaliku elu kallinemisele ning tõstaks transpordist tulenevat mõju. Kuidas ehitusmaavaradega täpsemalt edaspidi toimetada, pannaksegi paika teemaplaneeringutega.
/nginx/o/2023/05/10/15310744t1h701e.jpg)
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Harry Kuivkaevu sõnul puudutavad teemaplaneeringud ainult ehitusmaavarasid ja turvast ehk valdavalt materjale, mida kaevandatakse maapinna peal ja millest on suurte ehitus- ja taristuprojektide tõttu käes või kohe saabumas nappus.
Teemaplaneeringud ei puuduta põlevkivi, fosforiidi ega muude maavarade kaevandamist.
Planeeringuprotsessi veab Rahandusministeerium, aga töörühmas on ka Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, konsultatsioonifirma Skepast & Puhkim, geoloogiaeksperdid Steiger Inseneribüroost ning planeeringus esmakordselt on kogu selle vältel arvestatud kaasamise konsultandi vajalikkusega.
Esimesena algatati teemaplaneering Harju maakonna kohta ning sellega on jõutud kõige kaugemale. Rahandusministeeriumi regionaalplaneerimise nõunik Alan Rood selgitas, et Harju maakonnas on kaevandatavate varude seis kõige kriitilisem, samas nõudlus suurim ja maavarade esinemine küllaltki hästi läbi uuritud. Teemaplaneeringu alusinfoks on Eesti Geoloogiateenistuse uuring, kust selgub, milliseid maavarasid üldse leidub ja kus need asuvad. Need uuringud on praegu tehtud Harju, Rapla ja Pärnu maakonna kohta.
/nginx/o/2023/05/10/15310746t1h7edd.jpg)
Tänavu aasta alguses algatas Vabariigi Valitsus maavarade teemaplaneeringu ka Rapla ja Pärnu maakonnas. „Rapla maakond ja Pärnu maakond olid järgmised maakonnad, millele valmis geoloogiateenistuse uuring maavarade leviku kohta. See on ka üks tegur, mis määras, millistes maakondades järgmisena teemaplaneeringut koostama asuti. Ka selles planeeringus käsitletakse eelkõige ehitusmaavarasid: liiv, kruus, lubjakivi, dolokivi, lisaks ka turvast,” sõnas Rood.
Praegune seis korrastub
Seni ei ole olnud ühtset süsteemi ehitusmaavarade kaevandamise tuleviku planeerimise osas. Sellepärast tuli ette olukordi, kus kohaliku omavalitsuse tasemel puudus teadmine, kus, millises järjekorras, millal ja kuidas kaevandatakse. Nii võiski tekkida situatsioone, kus kaevandamisega häiriti kohalikke elanikke või ei olnud ettevõtetel võimalik tööd kuigi pikalt ette planeerida.
Nii võiski tekkida situatsioone, kus kaevandamisega häiriti kohalikke elanikke või ei olnud ettevõtetel võimalik tööd kuigi pikalt ette planeerida.
Pikk planeerimine on aga kaevandamisel võtmekoht. Näiteks kui kaevandamise asukoht on paika pandud ja on teada, et seal 20 aasta pärast kaevandama hakatakse, saab lähikonnas asuvate majade ja tulevase karjääri vahele istutada metsa, mis vähendab kohalike elanike häirimist kaevandamistegevustega. Samuti saab maandada tolmu ja müra levikut ning aegsasti tegeleda ka maastikulise planeerimisega, et elanikke visuaalselt mitte häirida.
Rood ütles, et planeeringute koostamise eesmärk on tuua kokku eri osapooled, luua platvorm, kus oleks võimalik omavahel läbi rääkida, lahendada kogunenud probleemid ja arvestada osapoolte huvidega järgmiste kaevandamisalade planeerimisel. „See ongi planeerimise põhiülesanne: erinevad huvid saavad kokku ja siis leitakse kesktee. Kohtumistel kohalike omavalitsuste esindajate ja elanikega on olnud näha, et kõik osapooled mõistavad sellise kokkuleppe vajalikkust,” märkis ta. „Seega planeeringu tulemusena saaksid ettevõtted ja riik selguse maavara kaevandamise võimalikkusest ning elanikkond kindluse oma tulevikuplaanide jaoks. Planeeringu valmides peaks olema selge, millised on maardlate kasutusele võtmise piirangud või keelud, millal ja millises järjekorras saab neid kasutama hakata.”
Harry Kuivkaev lisas, et maavara kasutusele võtmise piirangud tulenevad eelkõige erinevate maakasutusviiside ja keskkonna kitsendustest ning elupiirkondade läheduses asumisest. Ta rõhutas, et teemaplaneering ei anna võimalust alal kohe kaevandama hakata, vaid sellele peab ikkagi eelnema loamenetlus ja mõjude analüüs.
Vastasseisu loob tihti teadmatus
Enamasti räägitakse kaevandamisest siis, kui jutuks tuleb kohalike elanike vastuseis. Rood ütles, et Harjumaa planeering on läinud sujuvalt, sest rakendatakse uut kogukondade kaasamise kultuuri. „Vastasseisu aluseks on tihti konkreetsed mured, mis vajavad selgitamist ja läbiarutamist. Näiteks öeldakse, et „majad on kaevandamise pärast mustad”, aga tegelikult võib see tähendada, et veoautosid ei pesta korralikult või toimub vedu mööda tolmavaid teid,” rääkis Rood. „Inimene ei oska kohe insenerikeeles oma muret väljendada, meie eesmärk on seda mõista ja probleem lahendada. Tegelikult ollakse diskussiooniks valmis.”
Kommunikatsiooniekspert Julia Piilmann lisas, et Harju teemaplaneeringu ilmselt kõige keerulisem etapp seisab ees selle aasta lõpus ja järgmise alguses, kui Harjumaal saavad kõik alad kaardistatud ja hakatakse tutvustama planeeritavaid kaevandamise asukohti. Juba praegu on lehel www.harjumaavarad.ee väljas esialgne kaart Harjumaal leiduvate maavarade kohta. See kaart hakkab ajas täienema selle järgi, kuidas edeneb teemaplaneering. Ideaalis võiks 30aastase perspektiiviga Harju maavarade teemaplaneering valmis saada aastal 2025.