Igatsus nelja aastaaja järele lennutas ettevõtja lapsepõlvemaile

Lapsepõlve­radadel Tõlla külas on tagasi maailma­linnas tegutsenud Eduard Rääts, kelle arvates piirab ettevõtlust paisuv bürokraatia, elukaugete nõuete esitamine.  Foto: Urmas Luik

Rahvusvahelise ettevõtluskogemusega Eduard Rääts on ringiga tagasi lapsepõlvekülas Tõllal, kus rahvasuu pajatusel läks katki Rootsi ­kuninga Karl XII tõlla telg ja sellest jäigi maakohale nimi külge. Pärimusele lisab värvi kultuurimälestiste hulka arvatud Rootsi sõjatee ehk Tõlla sootee, mis sillutati palkidega 13.–14. sajandil.

Üriku järgi oli 1806. aastal siin talupoeg Tella Crist ja asunduse lugu algabki temast. Viie põlve järjepidevusega kujunes Tõlla talust Eesti edumeelsemaid ning lõppes punapöörde järel peremehe küüditamisega. Jõuka talu varale tugines riigimajand Tõlla sovhoos, kuni kunagi 300 elanikuga tegusa küla elu varemete vahele on jäänud neljandik neist.

„Tulin Tõllale 30aastase vaheaja järel, eks see oli ürgne kutse juurte juurde,” ütles Eduard Rääts tugeva terekäe ulatamise järel. „Olin siis veel Hongkongis, aga selline kiiks käis läbi, et tahan ikka seda nelja aastaaega ja emakeelset asjaajamist tagasi.”

Vaateulatuses on Tõlla järv, mille vesi peegeldab valgeid pilvi ja jutukaaslase kodu, katusel päikesepaneelid ning välisukseni viiv kiviparkett. Uusaegne maja on ümber ehitatud eestiaegsest alajaamast, mille suure generaatori jõul muutus Tõlla oja paisuvesi külale elektriks.

Rajatisest on jäänud vaid algsed välisseinad, nii kõvast materjalist, et omaniku sõnul kulus tänapäevaste vahenditega paar nädalat, et sinna akna- ja uksekohad sisse saada. Ümberehitamine jõudis 2017. aastal sinnani, et Hiina erihalduspiirkonnas Hongkongis rasketehnika ja veoautode varuosade müüki korraldav omanik võis kodumaal olles siin ööbida.

Tõlla küla jääb Saarde valda, mis on vaid 27 ruutkilomeetrit suurem maailma ärikeskusest Hongkongist (1092 km²), kuid rahvaarv võtab tummaks. Saardes on ruut­kilomeetri kohta keskeltläbi neli, Hongkongis 7100 inimest.

Tartus põllumajanduse akadeemias õppinud ja ettevõtlusega alustanud Rääts külastas Hiinat ja selle autonoomset piirkonda Hongkongi esimest korda 2004. aastal Eesti välismajanduse liidu kaubandusmissiooni koosseisus ning mõtles, et seal tahab ta ennast teostada, elada, töötada. Nii läkski, ajendiks veoautode ja rasketehnika varuosade tarnete korraldamine Euroopasse vahendajateta ja kohapeal toodete kvaliteedi kontrollimine.

Maailmas tihedamini asustatud piirkonna kliima ning töö- ja elukorraldusega kohanemine võttis investori viisaga eestlasel aega, tema büroo oli pilvelõhkuja 66. korrusel. Kümneaastase maailmalinnas elamise-töötamise kogemusega Rääts nimetab võõrsil kogetust esimesena ärikultuuri, millest ta rääkis ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojas.

„Hongkongis on loodud ettevõtja jaoks kõik tingimused, maksustamine on madal, 17,5 protsenti, bürokraatiat on vähe, ühiskond austab ettevõtlikke inimesi, neil on loodud isegi koduhoidjate/teenijate programm: kes käib koeraga jalutamas, koristab kodu, teeb süüa, viib lapsed kooli, nii et ettevõtja saab keskenduda oma äri arendamisele, mitte oma murede lahendamisele,” jätab Rääts vahetut vaadet Lõuna-Hiina mere ääres toimuvale. „Seal on väga kvaliteetne ja haritud tööjõud, pangandus on loogiliselt korraldatud, aruandlus riigiga ei koorma ettevõtjat, auditeeritud aruanne tuleb esitada kord aastas ning käibemaksu pole.”

Rääts mainib, et Hongkongi 8,5 miljoni elaniku kohta on vaid 170 000 riigiametnikku ning kõrvutab seda Eesti 1,3 miljoni elaniku ja tema hinnangul 230 000 riigikassast palka saajaga. Arvudele otsa vaadates on selge, kuhu vajub Läänemere-äärse riigi efektiivsus.

Saarde ja Halliste kihelkonna piirikülast nendib Rääts, et koduriigis pole regionaalpoliitikat olnudki, sõna tuleb kasutusele vaid siis, kui keegi tahab parlamenti kandideerides hääli saada.

Saarde ja Halliste kihelkonna piirikülast nendib Rääts, et koduriigis pole regionaalpoliitikat olnudki, sõna tuleb kasutusele vaid siis, kui keegi tahab parlamenti kandideerides hääli saada.

„Meil on olnud regionaalminister, aga kui võtame kasvõi sellesama Tõlla küla, siis kõigepealt paneme kooli kinni, siis lasteaia, siis kaupluse... Kogu asi algab sellest, et pole vastutust, pole poliitilist vastutust tagajärgede eest,” möönab ta, lisades, et ettevõtja ei saa järjepidevuse ja eesmärgita tegutseda ning vastutab tulemuse eest. Maal elava ja tegutseva eraettevõtjana rõhutab rahvusvahelises äriilmas silmaringi avardanud Rääts, et majanduse alus on lisandväärtuse loomine ja ettevõtluse soosimine selle asemel, et ahistada ettevõtjat seaduste, määruste ja kontrollidega.

Maaelu arendamine on tema arvates kinni mitme kännu taga ning kampaanialik maale elama ärgitamine ei ­täida eesmärki, sest valdade sundliitmise järel lisandub töökohtade ja teenuste kaugenemise tagajärjena hääbuvaid külasid. Sellepärast, et tegelikkusest lähtumise asemel koostatakse riigis Exceli tabeleid ehk rakendatakse Economicsit, kuid paraku ei saa kõike mõõta vaid rahas. Samas võtab paisuv bürokraatia tegutsemistahte ning nagu tõdeb Rääts: „Kui sa maal midagi teed, siis sind aina kontrollitakse, sa ei saagi vaba olla, sul on nii palju ettekirjutusi, mida ja kuidas tohid või ei tohi teha.”

Puhast tervislikku toitu väärtustav Rääts kasvatab aia- ja köögivilja perele ise. Tema jutu järgi ongi maal elamine keeruline, sest siin tuleb teha päris tööd ja inimestel peab olema võimalus ülejääke müüa, ei ole vaja marja- või seentekorjajat lisasendi pealt tulumaksustada.