/nginx/o/2023/05/10/15310675t1h5b03.jpg)
Käesoleva aasta taimekasvatusperioodiks uuendasime peamistel põllukultuuridel integreeritud taimekaitse juhiseid. Töö eesmärk on aidata põllumajandustootjal minimeerida pestitsiidide kasutamist ja neist tulenevaid riske.
Kuidas minimeerida pestitsiidide kasutamist
Tali- ja suvinisule, tali- ja suviodrale, rukkile, talitritikalele, kaerale, tali- ja suvirapsile, põldhernele, põldoale, kartulile ja kapsale koostatud suunised käsitlevad peamisi taimekasvatussoovitusi, sealhulgas integreeritud taimekaitse erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamist, et piirata taimekahjustajate levik majanduslikult põhjendatud tasemeni. Kõikide konkreetsete põllukultuuride kohta on esitatud tegevused, mis aitavad minimeerida umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju.
Põhirõhk on ennetavatel meetmetel: haigustele ja kahjuritele vastupidavate sortide kasvatamine, kasutades kahjustajatest vaba sertifitseeritud seemet; mullastikutingimustele vastav ja taimekahjustajate leviku piiramist arvestav viljavaheldus; hea agrotehnika ehk mulla vee- ja õhurežiimi reguleerimine, mullaharimine, tasakaalustatud väetamine ja muud agronoomilised võtted.
Oluline ei ole vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise koguseid miinimumini, vaid vältida tarbetut kasutamist.
Meetmeid kasutades on tagatud soodsad tingimused taimede kasvuks, ühtlasi tõstavad nende vastupanu- ja konkurentsivõimet haiguste ja kahjurite suhtes. Oluline ei ole vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise koguseid miinimumini, vaid vältida tarbetut kasutamist.
Alternatiivsed meetodid
Suunised aitavad umbrohtude, taimehaiguste ja kahjurite tõrjumist kombineerida alternatiivsete meetoditega. Eelkõige kaitsta keskkonda optimaalse taimekaitsega ehk kuidas tõrjuda või käsitleda põllukultuuris esinevat konkreetset haigust või kahjurit. Siiski tuleb märkida, et ilmastikuolud võivad soodustada kindlat haigust või kahjurit pikema aja jooksul. Haiguskindlamal sordil on võimalik teha vähem haigustõrjet, võttes arvesse viljelusviisi mõju, väetamist, kultuuri kasvutihedust jne. Kahjustajate intensiivsus on hooajati erinev ja seetõttu tuleks hinnata, mis ajal taimekaitsevahendit on vaja kasutada.
Kui konkreetses taimekaitse olukorras on olemas tõhus majanduslikult elujõuline alternatiiv, ei peaks taimekaitsevahendit kasutama. Kui aga taimekaitse on vajalik, tuleks teha toimeainete ja toimeviiside valik, arvestades võimalike mõjudega keskkonnale ja resistentsuse tekkimise ohuga. Tuleb vältida taimekaitsevahendite suhtes resistentsete kahjustajate populatsioonide teket, kasutades erineva toimeviisiga toimeaineid kas samal või järjestikustel pritsimistel.
Regulaarne seire aitab
Suunistes on kirjeldatud põllukultuuride haigused ja kahjurid, nende leviku ennetamise ja allasurumise võtted. Iga nimetatud umbrohu, haiguse või kahjuri tõrjumise kohta on taimekaitsevahendite tabelites ülevaade toimeainetest, kulunormidest ja toime efektiivsusest. Taimekaitsevahenditele registreeritud kasutamise tingimused seavad piirangud toodete kasutamisele, et keskkonnale avaldatav mõju oleks viidud miinimumini.
Regulaarne taimekahjustajate seire aitab varakult määrata ja hoiatada kahjustaja ründe eest ning seeläbi teha õigeaegselt vajaduspõhised ja majanduslikult põhjendatud taimekahjustajate tõrjetööd. Taimekaitseseadmed peavad olema regulaarselt kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt töötlemise eesmärgile. Lähtudes taimekahjustajate seire tulemustest, tõrje ajastamisest ja eelnevatest kahjustajate tõrjeks tehtud töödest, on võimalik saavutada suur tõrjeefektiivsus taimekaitsevahendi ettenähtud vahemikus kulunormi kasutamisega.
Integreeritud taimekaitse uuendatud suunised on kättesaadavad Maaelu Teadmuskeskuse kodulehel.