ILM ⟩ Lähipäevad toovad kliimasuve alguse

Läinud nädala öötundidel ei olnud selline temperatuur Eestis võõras. Foto: Arvo Meeks

Ühe asja poolest on viimased kolm aastat vennad olnud: tavalisest jahedam mai. Väga sooja 2020. aasta talve järel oli ­kõleda lehekuu keskmine temperatuur Tartu-Tõravere vaatlusjaamas vaid 9,4 kraadi, mis on tänasest paljuaastasest keskmisest (1991–2020) tervelt 2,1 kraadi külmem. Järgnenud 2021. aasta mai oli veidi soojem, keskmiselt 10,7 kraadi, aga paljuaastasest 11,5kraadisest keskmisest ikka selgelt jahedam.

Eelmise aasta mai oli nende kahe vahepeal, keskmiselt 10,3 kraadi ehk samuti päris jahe. Inimtekkelisest soojenemisest mõjutamata ajal 1881–1960 (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia andmetel, 1978) oli mai keskmine temperatuur Tartus 10,6 kraadi.

Sellega võrreldes olnuks maikuu 2021. aastal õige vähe üle keskmise soe, aga eelnenud ja järgnenud aastal siiski jahedavõitu.

Tänavuse mai esimene kolmandik oli iseäranis jahe. Kahe jaheduse näitaja poolest on tänavune maikuu kõiki kolme eelmist ja suurt enamikku varasemaid ületanud. Ööl vastu 6. maid mõõdeti Kuusiku vaatlusjaamas külmima ühe tunni vaatlusena –5,8 kraadi.

2020., 2021. ja 2022. aastal olid külmimad ööd, arvestades kõigi vaatlusjaamade andmeid, vastavalt –5,2, –3,8 ja –4,5 kraadi. Eesti maikuu külmarekord –9,4 kraadi, mis mõõdeti Võrus 2. mail 1935, jääb siiski kaugele allapoole. Teiseks oli möödunud reede, 5. mai ööpäeva keskmine temperatuur Tooma vaatlusjaamas Jõgevamaal täpselt 0,0 kraadi ja veel mitmes sisemaa jaamas alla ühe soojakraadi. Nii külma ööpäeva viimastel aastatel mais ei olnud.

Päikesepaistet on mai alguses sama palju kui augusti alguses, aga teatud olukorras võib merevette „kogunenud” talvekülm selle päikesesoojuse „üle trumbata”.

Üle Skandinaavia ja Soome ehk keskmega põhja poolt Eestit itta liikunud madalrõhkkond tõi mõneks ajaks kaasa õhuvoolu põhjakaartest ning samal ajal oli õhk parajalt niiske, aga mitte ülearu: peale varajasi hommikutunde tõmbus taevas tõusvates õhuvooludes pilve, mõnel pool sadas hoovihma ja lörtsigi. Pilved ei lasknud päikesel maapinda edasi soojendada ja külm vihm jahutas õhku veelgi.

Teiselt poolt oli niiskust siiski nii vähe, et õhtul peale tõusvate õhuvoolude lakkamist pilved hajusid ning öö tuli selge ja tuulevaikne, nii et maapind kiirgas soojust ära ja jahtus kiiresti.

Lähema nädala jooksul on oodata aga hulga soojemat ilma. Kõrgrõhuala valitseb Venemaa Euroopa-osas, ulatudes ka Baltimaade ja Soomeni. Kesk-Euroopas areneb madalrõhuala, mis aga lähiajal kaugemale itta ei tungi.

Kõrgrõhuala läänepiiril kujuneb lõunavool, tuues sooja õhku lisaks päikesepaistele pikkadel päevadel. Kliimasuvi algab vähemalt Ida-Eestis lähipäevil, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 kraadi – see on paar nädalat tavalisest varem.

On veel vara öelda, kas millalgi mai lõpus või juuni alguses ei tule järsku veel mõni jahedam periood, aga üsna tõenäoliselt on lähinädala oodatav soojalaine piisav selleks, et selle aasta mai ei liigituks keskmise temperatuuri põhjal väga jahedate hulka.