Karulauk kasvab ka koduaias

Kui kodu ­juures on ­metsatukk, saab karulaugu sinna kasvama panna. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Karulaugu aeg on kohe-kohe läbi saamas, looduses alustab juba õitsemist, ent koduaedades, kus kasvukoht madalam, on just õige ja viimane aeg korjata talve­varuks. Selle aasta pikemat ­karulauguaega soosib ka külm kevad.

Karulauk armastab varjulist, niisket, lehtpuudealust kasvukohta. Peenrataim ta pole, kui just metsa peenart ei tee. Esimestest seemnetest võtab õitsva põõsani aega neli aastat ja siis veel 7–10 aastat, et saada korralikku saaki. Kui tahad kiiremini, tuleb istutada taimi, mis juba õitsevad ning mida saab ka osta.

Loodusest on oma tarbeks lubatud korjata seemneid, need valmivad juunis-juulis. Seemned külvatakse juulis. Esimestel aastatel ei soovita väikesi lehti korjata, kui, siis ainult kolmandik lehest teisel aastal. Siis tulevad õied ja nendest seemned. Ka sibul hakkab paljunema ja põõsas läheb tihedaks. Kes soovib paljundada, võib vanu põõsaid välja kaevata ja lahti harutada, et siis edasi istutada. Kui kasvukoht on kalda peal, voolavad nad vihma ja lumeveega ise allapoole ja saab kiiresti terve karulauguvälja. Karulauk on minu 30aastase kogemuse järgi nagu tüüpiline sibullill – ei karda ta lehtede lõikamist ega kaevamist paljundamise eesmärgil. Pigem muutuvad vanadel põõsastel sibulad nii tihedaks, et keskmised sibulad surevad ära. Mida karulauk ei taha, on niitmine, kuiv koht ja maa harimine-kündmine. Ka lehti ei tasu riisuda, sest sibul tahab varju, katet ning lehed ja rohi saavad temale huumuseks ehk toiduks.

Soeta talvevaru

Kes metsa alla või kaldasse saab istutada, sel pole probleemi. Koduaias sobib karulaugule marjapõõsa või mõne lehtpuu all olev niiskem kasvukoht, seal ei tohiks suvel niita ega sügisel riisuda. Liivasel ja kuival pinnal jäävad lehed ka heledaks ega pole nii maitsvad.

Praegu on õige aeg mõelda talve peale. Karulaugus on nii palju kasulikke aineid, et ta võiks olla toidulaual iga päev: C-vitamiin, foolhape, raud, väävliühendid. Kõige lihtsam on lehed puhastada ja vajadusel pesta, hakkida 1–2 cm tükkideks, panna tihedalt Mini­gripi kotti, õhk välja suruda ja sügavkülma. Kes tahab, võib ka püreestada, siis mahub rohkem kotti, aga eeterlikud õlid lenduvad ja jääb ka vesine. Mõned säilitavad nii, et purustavad köögikombainis ja lisavad õli. Ka pesto seisab sügavkülmas mitu kuud. Sügavkülmast välja võttes ära lase üles sulada, vaid pane kohe supi sisse.

Kui tahad karulauguvõiet või -pestot valmistada, purusta sügavkülmast võetud karulauk kohe köögikombainis, lisa sool ja õli, lase seista, kuni sulab, lisa toasoe või, pestot tehes ka seemned, pähklid, juust ning mikserda läbi.

Kuivatamiseks kuivata puhastatud lehed toidukuivatis, peenesta jämedama või peenema avaga sõelas ja pane vaakumkotti või purki. Kuivatatud karulauku saab kasutada ürdisoola valmistamiseks, võttes võrdselt soola ja kuivatatud karulauku. Soovi korral võib lisada ka muid ürte, tšillit, punet.

Karulaugusool passib praetud ja keedetud munaga, kartulitele. Veel võib kasutada tomati- ja kurgiviilude, dipikastmete maitsestamiseks. Kuivatatud karulauk sobib ka soolaste toitude kaunistuseks.

Soola ja hapenda

Ajal, kui polnud sügavkülmikuid, sai karulauku soolata ja hapendada. Säilis purkides järgmise kevadeni või kauemgi. Hakitud karulauk pane roostevabasse nõusse, peale kiht soola, natuke tambi, siis jälle kiht karulauku ja kiht soola. Kui vedelik peale tõuseb, siis purki. Kuna soola sai palju pandud, kasutasime seda supi maitsestamiseks: 2–3 sl poti peale.

Praegu hapendatakse õisi ja õievarsi, kui need veel pole lahti läinud, vaid on nupus. Karulaugu lehti ja õienuppe võib kasutada kimchi valmistamiseks nagu kõiki teisi köögivilju. Hapendada võib nagu hapukapsast, aga ka praegu popiks saanud fermenteerimise meetodil: pannakse köögivili soolvette ja hoitakse toatemperatuuril, kuni algab käärimisprotsess.

Õied ja nende pikad varred sobivad ka marineerimiseks. Ise olen varred tükeldanud. Värvi andmiseks võib lisada porgandit, paprikat, tšillit.

On juhtunud, et inimesed on suures tuhinas korjanud karulaugu pähe mürgiseid taimi. Karulaugul on küüslaugu lõhn ja maitse, lehed on pehmed. Ka on ta esimene taim, mis kasvama hakkab. Piibelehed tulevad hiljem ja nende kasvukoht on kuivema männimetsa ääres. Aedades on samal ajal lehed sügislillel, aga tema lehed on suured ja sees on sooned, ka lehevars on jämedam ning sibul on suur. Igal juhul mulju ja nuusuta. Ja küsi targemalt nõu!

Teised laugud

Looduses kasvab ka nurmlauk, tema on murulauku meenutavate lehtede ja õitega, õied on tumedama lillaka tooniga. Koduaias alustab karulauguga pea samal ajal kasvamist murulauk, tema on mahedama maitsega ja annab suvel kaks saaki vähemalt, kui lehti pidevalt kasutad. Siis tulevad longuslauk ja amuuri lauk, ka siberi lauk. Ka nende lehti võib toiduks kasutada. Ilusad on nad ka. Rääkimata meie oma sibulatest ja küüslaukudest.