Peipsi toidu edendaja sai loa alkoholi valmistada ja korraldab tilgutajate festivali

Tauno Laasik on Peipsimaa Kogukonnaköögis kohalikku toidu asja ajanud kümmekond aastat. Foto: Tiit Efert

Kui läinud aasta 1. aprillil kuulutas MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök välja Puskarifestivali, võeti seda aprillinaljana. Nüüd, kui ka selle aasta aprill on seljataga, võib kindlalt väita, et festival tuleb, ent ei festivali ega ka seal pakutavat kraami ei tohi nimetada puskariks.

„Puskar on kõikide alkoholide ema, selle valmistamine on vanaisade ja vanavanaisade kultuuripärand,” ütles Peip­simaa Kogukonnaköögi eestvedaja Tauno Laasik. Tema sõnul on kõik tuntud joogid, nagu viski, rumm, tekiila, hansa jm, puskarisordid, mis on saanud ilusa nime tooraine ja menetlemise järgi.

Puskarus Laasikus jäi sündimata

Eesti alkoholiseadus ütleb, et puskari ajamine on keelatud. Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholi käärimisel tekkiva liigse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid. Samuti on keelatud puskarimasina omamine. Laasikul on justkui masin olemas ja torust tilgub ka midagi. „Kui nimetan seda destilleerimise masinaks ja tulemiks on destillaat ja tooteks muu alkohoolne jook, siis on kõik korras,” selgitas Laasik.

Ta soovis oma toote nimeks panna Puskarus Laasikus. Ent talle tehti selgeks, et seda teha ei tohi. Nii saigi toote nimeks krutskiga Ei Tohi. 20. mail Peipsiääre vallas Põldmaa külas Peipsimaa kogukonna maadel toimuva ürituse nimetas ta ka tilgutajate festivaliks „Rahva oma maitse”.

Kuigi väikseid ja koduseid kange alkoholi valmistajaid on Eestis tuhandeid, on paarkümmend neist suutnud ja tahtnud selle ka ametlikuks teha.