Looduskalender ⟩ Öökülm kustutas lootuse murelitele ja mustikatele
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
8. mai 2023, 11:04
Väga kummaline aeg. Päevaks on pääsuke toonud päevasooja, aga öösel kärtsub selline pakane, mida vahel isegi jaanuarikuus pole.
Ööbik aga seda ei märka, ikka laksutab: „Too piits, too piits, laisk laps, laks, laks, laks!“ Öökülmade kõige hullem miinustehulk sadas seekord kaela just sisemaal, meri suutis külmaöid mahendada ja suutis ka varem taimede kasvuhoogu kinni pidada.
Miinuskraadidest kuuest kaheksani räägivad kasvuhooneid kütnud aiapidajad. Ei ole enam see eesti igavene kehv suusailm, vaid võib juba selle kõvema suusamäärde alla panna. Ja tõepoolest sel nädalal mitmel pool lund ka sadas, ka meil Tartus puistas valgeid riisihelbeid.
Külmastvõetud lillekesed
Kõige näotum ongi hommikul käo kukkumise ja pääsukese sidina saatel oma aia külmakahjusid kokku lugeda. Esimestel öödel langesid tulbid loogu, aga nemad suutsid end hommikul taas sirgu ajada. Murtud süda aga jäigi väsinult lebama.
Kütteta kasvuhooneski kargas pakane aedubadele turja ja kuuldavasti on külmale maale läinud ka vara välja istutatud tomatid ja kurgid ja isegi viinapuud. Külm on tutistanud isegi rabarbereid ja vaarika noori võrseid. Kustunud on lootus sel aastal saada mureleid,
punaseid sõstraid ja isegi metsamustikate õied Põlvamaa metsades vandusid alla.
Kuldnoka varrud
Külmal hommikul käin nüüd oma kuldnokapesakasti all kikivarvul, sest poegade ime on pesakasti piuksuma pannud. Kuldnokaema ehmatab aga iga mööduja peale ja jätab pojad tiivasoojenduseta.
Aga üks kummaline asi toimus taas: neljapäeval, kui esimene kuldnokatibu koorus, oli aed äkki täis kuldnokki. Küllap eelmiste aastate noorukiteni jõudis sõnum poolvendade koorumisest ja tuldi perelisa tervitama. Nii käib see igal kevadel. Kuldnokaisa ei vaimustu enam vilistamisest, tassivad emaga koos esimesi nokatäisi, veel läheb neid vähe.
Soojailma linnud tulemas
Neis pesakastides, millest väänkael suutis tihasemunad välja veeretada, sidistavad nüüd rõõmsalt must-kärbsenäpi pered, isase mustavalge kirju sulekuub rõõmsalt helkimas. Veel ei ole tagasi hall-kärbsenäpid, aga nemadki saabuvad tavaliselt koos ööbikuga.
Esimene äike lööb pillipaju koore lahti, kinni läheb see jakobipäeval juuni lõpul.
Hanede sagimine taevas läheb aina energilisemaks, tavaliselt ühel mai keskpaiga äikesehoo ajal nad lahkuvad pikkade kolmnurkadena. Sel nädalal peaksid veekogude rannaroostikud hakkama roolindude ja ritsiklindude laulust sirisema. Ja veel ei ole kuulda peoleo kollasest kuuest. Küll on sel aastal hulgaliselt teateid teisetest kollakuuelistest – lamba- ja kuldhänilastest.
Rohelus pahkluuni
Õitsevad maajalad, karukellad ja ojamõõlad, esimesed jänesekapsad ja metstulikad. Kullerkupu nupud on mättas juba ümarad ja rohelised, laanesõnajalgade rohelised spiraalid rulluvad tasapisi lahti. Puud on nüüd kõik juba õrnas lehes, vaid soojapuuduses hoitakse oma õisi pungas – hobukastan ja pirn teevad kohe oma õiesilmad lahti. Kuuskedelgi on punased silmad peas. Äike lõi aga pajul koore lahti ja on õige pajupilli tegemise aeg, pärast lähevad kasvud liiga suureks.
LASTELE: Võilillepill
Võilillest saab teha ühe lihtsaima pilli. Piisab viie sentimeetri pikkusest võilillevarrest, mis tuleb ühest otsast katki litsuda, nii et praod külgedel. Kui see sellestsamast otsast suhu panna, veidi huultega kokku litsuda ja puhuda, kuuldub mõnus jorin. Muideks samasuguse pilli saab teha ka talisibulast.