Turismisektor käibemaksu tõusu ootel: ühtki investeeringut teha ei julge

Eveliis Vaaks
, Maa Elu kaasautor
Copy
Allikukivi glampingu perenaise Raili Heina sõnul on suvebroneeringuid praegu hõredalt, aga see ei pane liialt muretsema, sest eelmine aasta näitas, et külastusotsused tehakse väga lühikest aega ette.

 
Allikukivi glampingu perenaise Raili Heina sõnul on suvebroneeringuid praegu hõredalt, aga see ei pane liialt muretsema, sest eelmine aasta näitas, et külastusotsused tehakse väga lühikest aega ette.  Foto: Erakogu

Turismisektoris tegutsevad ettevõtjad on nördinud valitsuse soovist tõsta sektori käibemaksu 2,4kordseks. Otsus on nende hinnangul rutakas, lühinägelik ja tehtud ilma piisava mõjuanalüüsita.

Mäetaguse mõisahotelli opereeriva osaühingu Mehntack juhatuse liige, Karukella puhkemaja omanik, Ida-Viru turismiklastri liige ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige Terje Rattur tõdes, et 2022. aasta turismiettevõtete majandusaasta aruanded pole veel avalikustunud, sestap ei ole teada, milline oli turismisektori tervis aastal 2022. „Tunnetuslikult on see halb, kuid ka meie vajame selles osas fakte. Me alles paraneme Covidi-aastatest, sest äsja peatunud elektrikriis pole lasknud sellest välja tulla,” kõneles ta.

Allikukivi veinimõisa perenaise ja Eesti Veinitee ühe liikme Raili Heina sõnul on arusaadav, et kaitsekulutusi on vaja suurendada, sest kõik soovivad elada rahus. Teisalt on aga maksukoormuse tõusuga kaasnev tagasilöök järjekordne katsumus turismiasutuste püsimajäämiseks. „Eelnevatest kriisidest läbi tulnud ettevõtjatel, eriti maaturismiettevõtetel pole tagavarasid, kuidagi on talv üle elatud ja uste sulgemine pole lahendus, sest turismitalu pidajal on nullilähedane võimalus midagi muud teha,” ütles ta.

Kiirustatud ja läbimõtlemata

Rattur leiab, et tugeva maksumuudatusega sekkutakse turismituru toimimisse, millel on omakorda tuntav mõju teistesse sektoritesse, nagu kultuur, muuseumid, kaubandus, aktiivsed tegevused, kohalik toit jne, mille tagajärjel hävineb suuresti maapiirkondade turism, mis omakorda viib töötajad töötukassasse arvele.

„Seda kõike tehakse kiirustades, ilma­ mõjude hindamiseta. Paratamatult tekib küsimus: kes seesuguste tulemuste eest vastutab ja kuidas? Olen töötanud sektoris 20 aastat ning tunnen seda. Võin öelda, et loodetud lisaraha riigikassasse see 2,4kordne turismisektori käibemaksutõus ei too. See on arvamus, mida jagab enamik turismiasjalistest,” ütles ta.

Tagasi üles