Nädala mõte ⟩ Aiaäri üllatusmunad

Kogemus ütleb, et kui tahad kindla peale minna ja soetada aeda puu, roosi või marjapõõsa, mis rõõmustaks hea kasvu ja saagiga aastakümneid, vali kohalikus puukoolis kasvanud tuntud sort. Foto: Sille Annuk

Kui sama asja saaks poest osta nii 32 kui 5 euro eest, siis kumma valiksite? Ikka soodsama kasuks kipuks enamikul otsus langema, eks?

Säärase valiku ees seisavadki praegu aiaomanikud. Kui kohalikus puukoolis põhjamaises kliimas kasvanud paarimeetrise tuntud sordiga õunapuu eest küsitakse tänavu 30 euro ringis, siis toidupoest saab kartongist karbikese sees ostukärusse tõsta vaevu meetrise vitsakese, mille võõrapärast sordinime siin suurt keegi kuulnud pole ja Google’i andmeil kasvatatakse neid kuskil Kesk- või Lõuna-Euroopas. Aga pilt viljadest lookas puust karbikesel on imeilus ja hind ahvatlev. Mõistus keeldub koostööd tegemast ja karbike rändabki ostukärusse.

Olen näinud ühes ketipoes sel kevadel müügil isegi harilikku viigipuud, karbikesel ahvatlemas pilt valmis viljadest. Algul kiirustasin sellest mööda ja lihtsalt kergitasin imestusest kulmu, aga nähtu jäi kummitama ning järgmisel päeval läksin samasse poodi, et karbikest lähemalt uurida. Aga viigipuud olid juba otsas ja kuskil aedades need nüüd kasvavad.

Loomulikult võib vedada ja kaugelt maalt siia müüki toodud puu või põõsas lähebki kasvama ja annab head saaki ka.

Klassikaks on muutunud „Maxima roosid”, mille kohta keegi vist ei eeldagi enam, et kasvama mineku korral kingiks põõsake sama värvi õisi, kui karbikese pildil näidatud.

Mis puudutab nende rooside kasvamaminekut, siis mõni kiidab, et „kõik läheb kasvama ja põõsad õisi täis”, teistel ei miskit. Olen minagi kolmel korral selle imeodava roosiahvatluse õnge läinud. Esimese katsetuse tulemus oli täielik null, teisel korral sain selle, mis karbil kirjas, ja mullukevadine ost ei edenenud suvega isegi viit sentimeetrit pikkusesse, aga ära ka ei surnud ja nüüd teisel kevadel on lehed juba vapralt väljas, vaatab, mis tänavu juhtuma hakkab. Tõeline üllatus­muna. Ootusärevus on küll tore, aga peenral paar aastat tühja kohta hoida tundub mulle siiski ilmselge raiskamisena.

Kogemus ütleb, et kui tahad kindla peale minna ja soetada aeda puu, roosi või marjapõõsa, mis rõõmustaks hea kasvu ja saagiga aastakümneid, vali kohalikus puukoolis kasvanud tuntud sort. Kui aga üllatusmuna avamine pakub huvi ja suudate kurvastamata üle olla, kui muna sisu pettumuseks osutub ja aed kannatab seda tühja auku, siis loomulikult võib ka eksootidega mängida. Peaasi et valik teile aias toimetades rõõmu tooks.