Hundid vähendavad jahimeeste vaeva

Kui kümmekond aastat tagasi võis rebaseid tihti nii maal kui linnas kohata, siis vahepeal on kärntõbi nende arvukust piiranud. Foto: Arvo Meeks

Ulukitest kütitakse Eestis kõige enam metskitsi, lõppenud jahihooajal näiteks üle 20 000 looma. Arv tundub suur, kuid on siiski kuni 10 000 võrra vähem kui eelneval neljal hooajal. Kokku kütiti 74 285 jahiulukit, mida on aasta varasemast ligi 9000 võrra vähem.

Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse langusega.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja oli läinud nädalal just Pärnumaal Tõstamaa ja Audru kandi metsades sõraliste arvukuse kohta infot kogumas ehk siis hirvlaste pabulaid otsimas ja loendamas. N-ö saaki leidus omajagu, kuid mõne aasta taguse ajaga võrreldes on metskitsi meil vähem. „Samas ulatuslikku arvukuse langust toimunud ka ei ole,” kinnitas ta. „Eelmisel talvel sadas lund Eestis küll päris palju, kuid krõbedamat külma said loomad tunda vaid üksikutel talvepäevadel. Seni kogunenud info põhjal võib küll pigem järeldada, et tavapärasest märkimisväärsemalt suuremat kadu talv metskitse asurkonnale kaasa ei toonud. Täpsema ülevaate saame anda juuni keskpaigaks.”

Teisalt on metskitsede küttimisvajadus vähenenud, sest nii hunte kui ilveseid, kes selle töö jahimeeste eest ära teevad, on metsas märksa rohkem kui mõni aasta varem.

Miks üldse on vaja metskitsi jahtida?