Keskkonnaagentuur: Lõuna-Eestit võib käesoleval aastal taas tabada karm kooreüraski rünne

Kuuse-kooreüraski kahjustus Valgamaal. Foto: Maksim Tund

Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seirealadel märgati aprilli viimasel nädalal, et kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas ja kohati oli lendlus massiline.

Seega tuleks hiljemalt enne järgmiste soojade ja kuivade kevadilmade saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised, teatas keskkonnaagentuuri pressiesindaja. Kuuse-kooreüraski vaatluseid saab edastada loodusvaatluste nutirakenduse abil.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul sattusid 17. aprillil paigaldatud feromoonpüünistesse esimesed isendid juba järgmisel päeval peale lõksude üles panekut ning nädala lõpuks oli püünistes kohati juba sadu isendeid.

Kui Harju-, Ida-Viru- ja Lääne-Virumaa seirepunktides loendati selle nädala alguses keskmiselt 100 isendit püünise kohta, siis Võrumaal RMK Kurenurme seirepunktis loendati keskmiselt üle 9000 üraski. "Taolise massilise kooreüraski lendluse põhjustasid kahjuri jaoks soodsad ilmastikutingimused – temperatuurinäit oli tipphetkel lausa 22,6 kraadi ning ilm kuiv. See näitab, et Lõuna-Eestit võib käesoleval aastal taas tabada karm kooreüraski rünne,“ sõnas Denks.

Taolise massilise kooreüraski lendluse põhjustasid kahjuri jaoks soodsad ilmastikutingimused.

Enamikus seirepunktides, näiteks Lääne-, Järva-, Rapla-, ja Tartumaal, jäi kooreüraski keskmine isendite arv nädalas püünise kohta aprilli lõpus enamasti viiesaja isendi piiresse. Pärnu-, Põlva-, Valga- ja Viljandimaa punktides loendati aga üraskeid kuni poolteist tuhat püünise kohta.

Denksi sõnul paneb saabunud niiskem ja jahedam ilm üraskite lendluse nüüd mõneks ajaks pausile, kuid järgmise soojalaine saabudes jätkub see enamikus paigus taas. Möödunud aastaga võrreldes, mil lendlus algas aprilli lõpus ja mai alguses, sai lendlus sel aastal hoo sisse varem, juba aprilli keskel.

Kuuse-kooreürask on väiksemapoolne, 4–5,5millimeetrise pruunika silinderja kehaga mardikas, kes on massilise sigimise korral väga ohtlik kahjur Eesti kuusikutele. Ta asustab reeglina 45-aastaseid ja vanemaid, tavaliselt eelnevalt nõrgestatud kuuski, kes ei suuda end piisava vaigueritusega üraskite vastu kaitsta.

Üraskid poevad paljunemiseks kuusekoore alla, kus vastsed kaevandavad oma käigud, lõigates sellega läbi puu juhtsooned, puu kolletub ja lõpuks kuivab. Üraskite lendlus ja haude rajamine algab siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15-20 kraadini.

Kuuse-kooreüraski käigud puul. Foto: Jüri Pere

Kooreüraskit seirab keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga. Selleks on rajatud spetsiaalsed seirepunktid igasse Mandri-Eesti maakonda. Esmalt langetatakse märtsis püünispuud ning sõltuvalt ilmastikust - tavaliselt aprilli keskel -, paigaldatakse nende lähedusse feromoonpüüniseid. Lõhna peale kohale lennanud kooreüraskid jäävad lõksu püünises olevasse kogumiskasti. Nii saavad seirajad üle lugeda püünisesse jäänud putukad.

Lisaks seirele on feromoonpüünised abiks ka kooreüraskite kahjustuste vähendamisel, püüdes üraskid nende lendluse ajal, enne sigimist, välja. Püünised on efektiivsemad siis, kui metsa tervislik seisund on hea ja üraski asurkonna arvukus veel kasvavas faasis, kuid pole veel saavutanud maksimumi. Kui metsa seisund on kehvapoolne ja üraskeid leidub massiliselt või kui nende arvukus on juba langustrendis on püünistest vähem abi.

Juba olemasolevates kahjustuskolletes raiutakse puud varakevadel enne lindude pesitusaega, et neid võimalikult vähe häirida. Raiutud puude seast jäetakse langile üraskite meelitamiseks püünispuid, mida putukad hakkavad ilmade soojenedes asustama. Kuuse-kooreüraski tõrje edukus sõltub värskelt asustatud puude kiirest ja õigeaegsest ülestöötamisest. Püünispuud veetakse metsast välja niipea, kui üraskid on need asustanud, enamasti langeb see aeg maisse ja juunisse, mis on raierahu periood. Püünispuude väljaveoga ei või viivitada, sest see aitab üraskikahjustuste levikut takistada.

Iseäranis oluline on kevadel märgata ja hinnata kooreüraskite värskelt asustatud puude osakaalu. Seetõttu kutsume nii metsaomanikke kui ka looduses liikujaid otsima ja võimalusel pildistama kuuse-kooreüraskite värskelt asustatud kasvavaid kuuski tüve läbimõõduga vähemalt 15 cm, mille võrad on rohelised, kuid tüve alumise osa koores on ümmargused üraskite sisenemisavad ja tüve jalamil leidub peent saepuru.

Vaatlused saab edastada keskkonnaagentuurile kasutades Loodusvaatluste nutirakendust. Nutirakenduse kasutamiseks peab kasutaja end autentima Smart-ID või Mobiil-ID abil. Vaatluse sisestamisel märgi arvukuseks kahjustatud puude arv või proovi hinnata kahjustusega puude rohkust. Vaatlusele saad lisada kuni kolm fotot ning soovi korral ka kommentaari. Enne esitamist peaks kindlasti üle kontrollima, kas automaatselt tuvastatud asukoht kaardil on tõene. Kuuse-kooreüraski kohta saadetud vaatluseid kontrollivad Keskkonnaagentuuri spetsialistid ning kõiki neid, sh RMK kogutud vaatluseid, on võimalik vaadata Keskkonnaportaali kaardil lülitades sisse metsa sektsiooni kaardikihid.

Loodusvaatluse tegemine nutirakenduses ei asenda üraski kahju puhul metsateatise esitamist.