Nädala mõte: messi mitu nägu

Eesti Tõusigade Aretusühistu ja koostööpartnerite telgis võis näha kahte põrsast. Foto: Margus Ansu

See, millisena kujutame meie ette suve- või taliolümpiamänge, pole sugugi sarnane pildiga mõnes kaugemas riigis. Avatseremooniat jälgivad kõik ühtemoodi, aga edasi on piirkonniti väga erinev see, milliseid alasid soovitakse vaadata. On isegi spordialasid, millest keskmine eurooplane pole kuulnudki, kust kohalikud telejaamad teevad ülekandeid ning need alad on nende jaoks olümpiamängude staarid.

Suurte messidega nagu Maamess on sama lugu – kõik oleneb sellest, mida sa otsima lähed ja mis sind huvitab. Kuna minu töö ajakirjanikuna viis mind Maamessil pigem tehnika juurde, nägin hulka asjalikke vestlusi, sest uudistamist ja uue tehnika esmaesitlusi jagus messile omajagu, sekka ka vahvaid hetki, kuidas isa oma väikese lapse hiigelsuure masina kõrvale pildistamiseks sättis ja laps ­uuris: „Aga mis see on, issi?” Koos arutati, et ikkagi kombain, mis siis, et sel korral lintidega.

Kindlasti meelitas raiespordi-MM kohale neid, kelle esmane huvi oli osa saada põnevast ja vaatemängulisest võistlusest.

Oli neid, kes olid Maamessile tulnud pigem maitseelamusi ja lihtsalt melu nautima. Ilm oli suurepärane, sai kõhtu head ja paremat ning endale ja sõbrale kingiks mõne eriti põneva maitseelamuse kaasa osta, sest alati on messil midagi uut ja huvitavat meie suurematelt ja väiksematelt tootjatelt. Aiandushuviliste terav pilk otsis messil osalenud müüjate seast vanade lemmikute hulgast ka uusi ja põnevaid istikuid.

Ja lapsed nägid loomi! Eesti Tõusigade Aretusühistu ja koostööpartnerite telgis võis näha koguni kahte põrsast ja see oli omaette erakordne sündmus, sest Aafrika seakatku levimise ohu tõttu polnud sead vähemalt kümme aastat messile jõudnud. Maal vanaema juures siga ju enam ei peeta ja lauta ekskursioonile minna ei saa, nii et võis juhtuda, et mõni väike poiss või tüdruk nägi päris siga üldse esimest korda.