Piimandus rühib edasi künklikul teel

Eestis väikeloomapidajate arv aina kahaneb, mujal Euroopas tõotab lehmade arv lähiaastail väheneda. Foto: Elmo Riig

Lehmast on saamas rohemajanduse üks peamisi n-ö bioreaktoreid, kes mitte ainult ei tooda kasvuhoonegaase, vaid osaleb metaaniringluses seda vähendades, tõdes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar Piimafoorumil esinedes.

Piimandus on ja jääb Eesti üheks olulisemaks põllumajandusvaldkonnaks ringmajanduses, kinnitas Puskar. „Kui jätta kõrvale metaan, on lehmal võime toota ühte väärtuslikumatest proteiiniallikatest ja seeläbi katta maailmas kasvavat proteiinivajadust,” seletas ta. „Eesti piimakari on heal tasemel toodangunäitajate ja kvaliteedi poolest, kuid samas on meil ka palju väljakutseid konkurentsis püsimiseks nii ­sise- kui välisturgudel.”

Mis edasi?

Sellest, mis on piimanduses toimumas välisturgudel, andis ülevaate GIRA piimavaldkonna juht Christophe Lafougere. Tema sõnul langeb piima hind mitte üksnes Eestis, vaid üle Euroopa. Keskmine piima kokku­ostuhind on kukkumas ­40 eurosendi juurde kilogrammi eest. „See on halb uudis, hea uudis on aga see, et selline hind ei ole kestlik ja piimahind tõenäoliselt tõuseb,” lisas ta.

Lafougere’i sõnutsi näitavad kõik märgid, et tulevikus saab Euroopas olema vähem piima ja kui tootjale õiget hinda ei maksta, väljub järjest enam tootjaid sellest ärist ja meil on vähem piima.