/nginx/o/2023/04/26/15282214t1h1ebf.jpg)
Keerukate aegade kiuste leiab nii mõnigi Eesti mahetoode endale väljundi välisturgudel. Teekond välismaa poelettidele pole aga sugugi lihtne ja edu võtmeks on tihti koostöö. Eesti mahemajanduse ettevõtete katusorganisatsiooni Organic Estonia tegevjuhi Siiri Lehtmetsa sõnul on ettevõtete valmisolek ja suutlikkus eksporti minna tunduvalt kasvanud.
Lehtmets nentis, et Organic Estonia põhilised sihtturud on Saksamaa, Jaapan, Taani ja Norra. Seal on katusorganisatsioonil olemas kohapealsed või pikaajalise kogemusega ekspordinõunikud ja ka toimiv koostöö sealsete EASi esindajatega. Kõige enam eksporditakse Lehtmetsa sõnul Eestist looduskosmeetikat, sellele järgneb toiduvaldkond ja hea minek on ka puhastusvahenditel.
Lehtmetsa sõnul on mahetootjaid mõjutanud sarnaselt teiste sektoritega nii majanduslangus kui ka mitmed eelnenud kriisid. Nõudlus on pisut vähenenud, ent mitte märkimisväärselt. „Tervis on inimestele jätkuvalt oluline ja rohepöördega seonduv jõuab üha enam massidesse,” tõdes ta.
Maaeluministeeriumi taimekaitse osakonna peaspetsialist Helene Eenlo nentis, et maheekspordi statistikast rääkides saame praegu tugineda 2021. aasta andmetele. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse tulemused näitasid, et 2021. aastal müüdi Euroopa Liidu siseselt ja eksporditi kolmandatesse riikidesse vähemalt 52 Eesti mahetootja ja -käitleja toodangut. „Kokku kaubeldi Euroopa Liidu siseselt ja eksporditi kolmandatesse riikidesse Eesti mahetoodangut 28,8 miljoni euro väärtuses,” nimetas ta.
Lehtmetsa sõnul tasub ekspordi peale mõtlema hakata siis, kui on olemas eristuv toode, võime seda suuremates mahtudes toota (ka allhankega) ja nõuetele vastav pakend. „Olulised märksõnad on innovaatilisus ja suure lisandväärtusega tooted. Abiks tuleb ka erinevate trendidega kursis olemine,” märkis ta.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/17/14206525t1h0b2b.jpg)