Tagasi loodusesse: tee omale ise metsik spaa
27. aprill 2023, 00:00
Isetehtud spaa võib üles sättida kuhu tahes. Ka sinna, kus ujumiskõlblik veekogu puudub, ja sinna, kus inimtegevuse jälgi peab luubiga taga ajama.
Eestis on selliseid kohti jalaga segada. Leidub ju maal veel piisavalt vanu talukohti, kus igasugused kommunikatsioonid puuduvad ja kunagisest elutegevusest annavad aimu vaid kolme ampriga elektripost ja kaevukoht. Mõnel pool pole sedagi. Keegi ei keela loodusspaad püstitada ka moodsa suvemaja aeda, kus on siis põhjust ehk perekond Ränirahnu kombel pisut enam aega veeta kui paar korda aastas. Lisaks on meil hulganisti matkaselle, kellele meeldib telkida ja retrohaagissuvilaga parkida, kuid kes end aeg-ajalt ka pesta tahavad.
Tulge meile maale, spaasse
Lõppude lõpuks, kes ei kikitaks kõrvu ka jaanipäevaeelse kutse peale „Tulge meile maale, spaasse!”. Kui muidu otsitakse sõnu, et sellisest – ilma viimase sõnata – kutsest viisakalt keelduda, siis nüüd kindlasti kaalutakse tõsisemalt, sest „spaa” tundub huvitav. Eriti kui lisada, et kõike seda saab nautida ka tähistaeva all. Ja tähistaeva alla paigutatud sääsevõrgu all.
Tean seda omast käest, kui mees taris pikema jututa veel ehitusjärgus oleva maja hoovi ploomipuude varju kaks malmist vanni ja selle kõrvale vanast saunast pärit alt köetava saunapaja, kus jagus sooja vett pärast loomingulist spaaõhtut veel ka hommikuseks näopesuks. Külma vee pumpas ta kaevust vannidesse soojenema juba päeval, kui päike kõrgel, siis oli hea õhtul sinna sekka pajast kopsikuga pisut kuuma vett, peoga roosiõielehti ja huvitavaid ürte juurde lisada.
Muide, meie vannispaast ei puudunud ka välidušš, mis on võimeline töötama tund aega järjest. Selle tööpõhimõte seisneb USBga laetava akuga pisikeses pumbas, mis siis vett pumpab dušiotsakusse kas sealtsamast vannist, kuhu see on pistetud, või sooja veega täidetud ämbrist. Kui tahad dušši saada, vajuta nuppu! Lisaks kuulub komplekti juurde ka konks, millega seda kasvõi puuoksa külge riputada. Ja kuigi meie ise pole oma spaa juures midagi meisterdanud, sest kõik on vaid kohale veetud taaskasutus ja poekaup, siis ükskord lasksime koos oma järjekordsete jaanipäevakülalistega fantaasial lennata ning jõudsime teistelegi innovaatilisele „insenerilahendusele”, kuidas välispaad päris oma kätega valmis ehitada.
Ideekorjelt selgus, et tegelikkuses oleks võinud meie vannides vett soojendada ka otse nende alla tehtud lõkkest. Tundus ohtlik, eriti jaaniõhtu meelelahutustele mõeldes. Vindise ja isegi selge peaga ei tahaks keegi vannist otse lõkkesse astuda, samuti suitsetaks lõkkest tulev suits ka bakterikindla maskiga kümbleja paari hetkega veest välja.
Mõistlik lahendus tundus siis vanni alla kas tellistest või maakividest küttekolle ehitada ja nii metallvannis olevat vett n-ö otsekontaktis vannis oleva tagumikuga soojendada. Suitsu ärajuhtimiseks peaks ehitise külge küll ka korstna püstitama.
Lahendusi oli teisigi, eriti väliduši tarvis.
Vesi peale, nagu ülapaagiga käimlas
Siin mängis tähtsat rolli pigem anum, kuhu vett pumbata või taevastest sfääridest koguda, et seda siis vajalikul hetkel pesemist vajavale kehale elegantselt vallandada. Kõige lihtsam tundus seda teha ämbrist, seejärel tulid mängu kastekann ja tagurpidi keeratud vihmavari, mis nöörist tõmmates ja kallutades oma eesmärki täidaksid.
Teema arendusena pakuti välja ka igasuguseid kinniseid ja pealt avatud paake-tsisterne, nagu ülapaagiga käimlas. Vesi tuleks siis lihtsalt paaki lasta või pumbata ja õigel hetkel, kui päike selle soojaks kütnud, sobivasse kohta tehtud ava kaudu alla voolata lasta. Ava ette on ju alati võimalik mõni käivitiga kork ja kasvõi õllepurgist ehitatud pihusti paigaldada, et protseduur võimalikult ehe välja näeks ja õigel ajal tööle hakkaks.
Pealtnägijate silma eest varjatud
Torumehe rolli kehastuda polnudki eriti raske, samuti polnud keeruline välja mõelda mitmesuguseid süsteeme, kuidas nii intiimset tegevust nagu pesemine uudishimulike silme eest varjata. Matkasellidele piisaks kindlasti vaid paarist maha toksitud tokist ja kangapalakast nende ümber, et moodustuks midagi nagu rannas olevate riietuskabiinide sarnast, sama võib teha ka mujal kui matkal, kuid püsivama ja originaalsema lahendusena kinnise väliduširuumi tarvis pakuti välja kahest suuremast tuhandeliitrisest teineteise peale paigaldatud plastpaagist ehitatud pesuruum, mida hoiaks koos metallist tugiraam ja mille seina sobivalt suur ukseava saetud. Väljalõigatud tükk aga tagasi ukseks kruvitud või siis ukseavale hoopis kilekangast kardin. Tugiraami on vaja selleks, et teie suurepärane ehitis kuuma vee ja päikese koosmõjul aja jooksul n-ö ära ei vajuks.
Loomulikult on võimalik vann paigaldada ka laudadest ehitatud kolmeseinalisse dušikardinaga kuuri. Aga see tunduks liiga lihtne!
Meil on nüüd oma maamaja valmis, kuid välivannidest veel loobuda ei suuda. Taasavame oma välispaa siis, kui külalised tulevad.