Nurmenukud viivad nukruse
/nginx/o/2017/05/17/6673605t1h16c8.jpg)
27. aprill 2023, 00:00
Õige pea värvib niidud ja metsaservad kollaseks nurmenukk, mõnusasti lõhnavate õitega kaunitar. Õitsemise alguses on ta õied suunatud ülespoole, mõne aja pärast vajuvad need tasapisi longu, meenutades kellukaid.
Juba mitu kevadet on Tartu Ülikooli teadlased ja partnerid korraldanud harrastusteaduskampaaniat «Eesti otsib nurmenukke», mis on hõlmanud vaatlusi peaaegu 30 Euroopa riigist. See lill on teadlaste jaoks muutunud omamoodi mudelliigiks: nurmenukku uurides saab teha järeldusi, kuidas läheb teistel niidutaimedel ja tolmeldajatel.
2021. ja 2022. aastal kaardistati ligi 450 000 õit 5300 paigas üle Euroopa. Kuigi sel kevadel nii suuremahulist kampaaniat ei korraldata, oodatakse huvilisi ikka kampaania kodulehele oma vaatlustulemusi lisama.
Harilik nurmenukk on mõnes Euroopa riigis laialt levinud, mõnes piirkonnas juba haruldane liik ja näiteks Kreekas ebaseadusliku korjamise tõttu ohustatud.
Taevast langenud võtmed
Levinuim nurmenuku sünnilugu räägib taevariigi võtmete hoidjast Peetrusest, kes kuulnud, et inimesed sisenevad taevariiki salaukse kaudu. See vihastanud Peetrust nii, et ta pillas taevavärava võtmed värisevast pihust ja need kukkusid alla.
Kuigi Peetrus kohe ingli neid püüdma saatis, olid võtmed juba maa peale langenud. Ingel sai need küll kätte ja viis tagasi, ent jäljendid neist olid maapinnale jäänud ning kevaditi kasvavad neist võtmekimbusarnased lilled, mis avavad ukse suvesse.
Taevavõtmeteks kutsutakse nurmenukke (kanavarbaid, kuldvõtmeid, kikaspükse, neiulilli, taevasilmi, käolilli, piimapisaraid) senimaani.
Neid on hüütud ka abieluvõtmeiks. Saksamaal kiirustasid neiud kevadel neid otsima just seepärast, et usuti: kes esimesena selle lille leiab, saab samal aastal mehele.
Inglise muistendite kohaselt peidavad nurmenukuõites end härjapõlvlased. Kui kuuvalgel ööl aasale minna, võib kõrv tabada õitest kostvat õrnade häälekeste koori.
Kui inglased kevadpühadeks vanikuid põimivad, ei puudu lillede seast nurmenukk, tema õisi puistatakse Inglismaa kirikuis pruutpaari teele.
Teeks ning kompressiks
Nurmenukk on ka ravimtaim, mille õisi nopitakse mais ja juunis, lehti aga juba ka enne õitsemist.
Nurmenukuõieteed tarvitati vanasti uimasuse ja peavalu, aga ka külmetuse ja köha vastu. Tee viivat ka põiehädad. Kui kimbutab kinnine köha, tuleks keeta hoopis lille juuri. Saadud tõmmist võib võtta paar korda päevas mõni supilusikatäis.
Leida on õpetusi, kus kirjas, et kaelasoonte valu või kurguhäda korral tuleks juurtega maast tõmmatud nurmenukke leotada ning siis need kaela ümber seada.
Keskajal tuntud saksa teadlasest Hildegard von Bingenist jäänud kirjutistes seisab, et kui asetada soe nurmenukukompress südame kohale, viib see kõik kurbuse ja melanhoolia.
Paneeri kala nurmenukuõitega
Nurmenukuga maiustavad näiteks hispaanlased, kellele selle lille salat väga meeltmööda on. Inglismaal on tuntud nurmenukuõitest äädikas, kuid seal armastatakse ka kanavarbaveini, milles lilleõitele lisaks on suhkrut, sidrunikoort ja -mahla.
Gurmaanist 17. sajandi inglise kirjanik Izaac Walton andis nõu kalapraadimisel kasutada paneerimiseks muna kõrval nurmenukuõisi.
Lille lehti on soovitatud ka talveks koos õite ja murulauguga sisse soolata ja tarvitada neid maitserohelisena.
Kommentaar
Iris Reinula, Tartu Ülikooli ökoloog
Nurmenukk on Eestis levinud, väga omapäraste õitega niidutaim. Õisi on kahte tüüpi: ühtedel on tolmukad madalamal ja emakas kõrgemal (L-tüüp), teistel aga vastupidi (S-tüüp). Vaid teist tüüpi õiest pärit õietolm suudab viljastuda ja nii on nurmenukkudel vaja, et ühes kohas oleks mõlemat tüüpi õitega taimi.
Ideaalis ongi neid ühes kohas umbes pooleks. Kui tasakaal paigast nihkub, võib see olla vihje, et midagi on korrast ära. Seetõttu pakubki teadlastele nurmenuku õietüüpide tasakaal väga huvi ja nurmenukke uurima on kutsutud appi ka inimesi väljastpoolt ülikooli.
Järgmise sammuna uurime koos teiste riikide teadlastega, millised on nurmenuku ja teiste sarnaste liikide ning nende tolmeldajate suhted.