Tervislik merikapsas kasvab aiamaalgi

Rannast korjatud merikapsa seemnetest võib kodu­aeda võimsa pilgupüüdja kasvatada.  Foto: Shutterstock

Kõik on söönud valget peakapsast ja lillkapsast, kuid ka meie looduses kasvab üks täiesti söödav ja omapärase maitsega mitmeaastane taim – merikapsas (Crambe maritima).

Teda kutsutakse veel katraniks ja krambeks. Maitselt on ta eeterlike õlide sisalduse tõttu küllaltki kibekas, ent siiski söödav, tahab lihtsalt harjumist ja natuke kupatamist.

Taime lihakates lehtedes on peidus üsna palju kasulikke toitaineid ja vitamiine. Esile tasub tõsta merikapsa lehtede rohket B₁-vitamiini, C-vitamiini on aga veidi vähem kui peakapsas, umbes 30 mg%.

Eestis kasvab merikapsas looduslikult Lääne-Eesti rannikul ja saartel. Nagu taime nimestki võib arvata, levib ta liivastel ja kiviklibustel mererandadel kohtades, kus juurtega merevee kätte saab. Et sobivaid kasvupaiku liiga vähe poleks, on merikapsa juurestik arenenud väga tugevaks. Jäme peajuur võib soolase veeni jõudmiseks tungida üsna sügavale, taimel on ka rohkesti maa-aluseid roomavaid võsundeid.

Merikapsas ei ole meil kaitse all. Kuna rannakülades enam eriti lehmi ei karjatata (loomad pistaksid merikapsa nahka), peaks huviline merikapsast juba kevadel maitseprooviks leidma küll. Talv ei võta merikapsast ära seepärast, et üsna suur suhkrute ja mineraalainete sisaldus ja nende soodne vahekord rakumahlas ei lase tekkida nõelteravatel jääkristallidel. Lehed on küll külmunud, aga üles sulades alustavad kohe elutegevust.

Sobib rannatalu aeda

Kopsakamalt merikapsataimelt võib aastas saaki lõigata kolm või neli korda ja rannarahval tasuks seda turismitaludes kas või omakandi delikatessina pakkuda ja tutvustada.

Kui merikapsa maitse väga meeldima hakkab, proovige seda kena püsikut kasvatada koduaias. Näiteks Järvamaal Kubja ürditalus on Rein Sander seemnest paljundatud merikapsast kasvatanud 1999. aastast.

Ilus taim on merikapsas nii rannas kui peenras. Tema juurmised sinakasrohelised vahakirmega kaetud lehed kasvavad 50–70 cm kõrguseks, nende läbimõõt võib aga ulatuda 40 sentimeetrini. Lihakatele lehtedele lisab dekoratiivsust kurruline serv. Hambulise servaga varrelehed on pisut väiksemad.

Merikapsas õitseb juunis. Taime valged lõhnavad õied paiknevad suurtes sarikjates õisikutes. Mida vanem on taim, seda uhkemaks ja suuremaks läheb õisik. Kenad on ka merikapsa viljakõdrad: 1,7 cm veidi kaldu asetseva ümara kõd­rakese sees valmivad hallikaspruunid karedad õlirikkad seemned. Merikapsas kasvab ühel kohal 10–15 aastat.

Nii toidu tarbeks kui ilutaimena kasvatatult vajab merikapsas viljakat hea drenaažiga mulda. Peenar peaks olema väikese kaldega, sest taim ei kannata seisvat vett. Merikapsa taimi pole mõtet rannast üles kaevata ja aeda istutada – kasvama nad sedasi ei hakka. Teda saab kasvatada rannataimedelt kogutud seemnetest.

Seemned korja sügisel ja külva kohe peenrale 2–3 cm sügavusele, jättes taimede vaheks 50 cm. Ühte külviauku võib panna kaks seemet. Kui mõlemad idanevad, võib taimed ka koos kasvama jätta. Kevadel kobesta mullapind ja jälgi, et sinna ei tekiks koorikut. Alates teisest kasvuaastast eemalda köögiviljana kasvatatavalt merikapsalt kohe kõik tekkivad õievarred. Kolmandal kasvuaastal saad koguda juba esimese lehesaagi.

Lehed on mahlakamad ja maitsvamad siis, kui katad varakevadel peenra musta kilega. Merikapsas annab palju mahlakaid võrseid, need korista 15–25 cm pikkuselt, kui lehelabad pole veel lahti rullunud. Ka kile all kasvanud lehed on heledad, neid ei ole tarvis kupatada, toite valmista neist nii nagu sparglist. Pärast saagikoristust eemalda kile ja lase taimedel talveks jõudu koguda.

Valikuliselt korjatud suuremaid ja lihakamaid lehti tuleb enne toiduvalmistamist veidi kupatada.

Püsilillepeenras sobivad merikapsad ilusti kokku hostade, bergeeniate, parkjuurte, rodgersiate ja madalamate pojengidega. Ent esimestel aastatel tasub kõik õisikuvarred varakult eemaldada, see soodustab taime lopsakamat kasvu. Kolmandast kasvuaastast alates võib õievarred alles jätta. Merikapsas õitseb umbes nädala, hilissügisesed seemne­kuprad on aga vähemalt sama dekoratiivsed kui õied.

Merikapsast ohustavad samad kahjurid mis teisigi kapsaliike. Et neid eemale peletada, pritsi merikapsast nädalaste vahedega küüslaugutõmmisega: üks kuhjaga sl küüslauku liitri sooja vee kohta, lase üks ööpäev seista, kurna ja pritsi.

Väetiseks on kõige õigem kasutada mereadru või kääritatud ja lahjendatud kõrve­nõgeseleotist. Kuigi tegu on mererannal kasvava taimega, ei pea teda kastma mereveega, kasta tuleb merikapsast aga sageli nagu kõiki kapsaid.

Merikapsas toidus

Merikapsa maitset parandab kerge kupatamine. Toiduvalmistamiseks sobivad paremini noored lehed, aga kasutada võib ka vanemaid. Kindlasti lõika ära puitunud leherood. Siis lõigu lehed parajateks ribadeks, aseta potti, vala üle keeva veega ja kupata olenevalt lehtede vanusest 10–30 minutit. Kupatusvesi vala ära. Nõrutatud lehtedest valmista toitu või pane need sügavkülma järge ootama.

RETSEPTID

Merikapsasalat mugulsibulaga

Vala 400 g merikapsale peale liiter keeva vett ja keeda tasasel tulel 10–30 minutit. Seejärel vala merikapsas sõelale, jahuta külma jooksva vee all maha ja lõigu peenteks ribadeks.

100–150 g mugulsibulat lõigu õhukesteks ratasteks. Prae sibularattad kergelt 2 sl taimeõliga läbi ja sega praetud sibul merikapsaga. Lisa ühe sidruni mahl, 1–2 kuhjaga sl peenestatud murulauku või sibulapealseid ja maitseks veidi soola.

Merikapsa-kalasupp

2 liitrit vett, 600 g merekalafileed, 300 g merikapsast, 300 g kartuleid, 1 porgand, 1 mugulsibul, 1–2 keedetud muna, 2 sl taimeõli või koorevõid, maitse järgi soola, 1–2 loorberilehte ja 5–8 tera musta pipart.

Valmista merikapsas ette nii nagu eelmise retsepti juhendis. Tükelda mugulsibul, riivi porgand jämedalt ja hauta need vähese õli või võiga läbi. Sega juurde ribadeks lõigutud ­merikapsas ja hauta natuke. Tükelda kalafilee väiksemaks, lõigu kooritud kartulid kangideks ja pane koos kalaga keeva vette. Veidi enne valmimist lisa maitseained ja sega juurde hautis. Serveeri suppi munaviilude ja maitserohelisega. Kõrvale paku hapukoort ja röstsaia.

Omlett merikapsaga

200 g merikapsast, 2 muna, 1 mugulsibul, 2 sl margariini, maitseks soola ja veidi jahvatatud musta terapipart. Kupata merikapsas ja lõigu ribadeks. Prae hakitud sibul rasvainega kergelt läbi, lisa merikapsaribad, hauta mõni minut ja vala siis peale maitsestatud lahtiklopitud munamass. Prae omlett mõlemalt poolt helepruuniks. Serveeri kuumalt koos röstsaiaga.