Suveks maale: millega arvestada suvekodu valikul

Suvekodu. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest

Kinnisvaraspetsialistid toovad välja paar olulisemat nüanssi, mille järgi ja millal suvilat valida, milliste lisakuludega peaks arvestama ja kuidas vältida ebameeldivaid üllatusi.

Kui kõige soodsamad pakkumised suvilatele leiab reeglina sügisel, siis kõige populaarsem aeg suvilate ostuks ja müügiks, mil portaalist leiab kõige suurema valiku pakkumisi, on just kevadel ja varasuvel.

Kinnisvara24 portaalis on täna müügis 200 suvilat. Kõige rohkem kuulutusi leiab Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Raplamaalt, kus hinnad jäävad vastavalt 100 000, 78 000 ja 44 000 euro vahemikku.

Suvilate valikul on oluliseks faktoriks hind, asukoht ja üldine olemus. Lisaks pööratakse tähelepanu ka kvaliteedile, suurusele ja paberimajandusele. „Täpsemad kriteeriumid olenevad juba konkreetse perekonna väärtustest – osadele on oluline, et suvilas saaks elada aastaringselt, osad otsivad eksklusiivsust ja eraldatust ning palju on ka neid, kes otsivad lihtsalt põnevat projekti, kus ise käed külge panna,“ lisas Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Suvila on lisaks oma kodu müümisele ainus hoone tüüp, mille müümine on eraisikule maksuvaba.

Suvila on lisaks oma kodu müümisele ainus hoone tüüp, mille müümine on eraisikule maksuvaba – kui suvila on olnud müüja omandis vähemalt kaks aastat ja kinnistu on väiksem kui 2500 m2, siis ei tule suvila müümise eest tulumaksu tasuda.

Huvi suvilate vastu on suurendanud aina laialdasem kodukontori võimalus, mil enamik tööasju aetakse korda interneti vahendusel. Uibomäe sõnul on selliste suvilate maksimaalne kaugus linnast aga reeglina 100 km – et kui hommikul mõne kiire asjatoimetuse pärast helistatakse, jõuab kiirelt autosse istuda ja mõne aja pärast nõupidamissaali astuda.

Kuna reeglina kolitakse suvilatesse mais või juunis ja septembris tullakse linna tagasi, siis paneb ERGO kodukindlustuse tootejuht Annika Mällo südamele, et kindlustus võiks suvilal kehtida läbi aasta. „Sageli juhtuvad õnnetused just siis, kui inimest ennast suvilas ei viibi, mistõttu ei pruugi majaomanik sellest kohe teada saada ja selleks hetkeks kui suvilasse saabutakse, on kahju ulatus juba oluliselt suuremaks kasvanud, kui ta oleks olnud kohesel avastamisel,“ lisas Mällo.

Sageli juhtuvad õnnetused just siis, kui inimest ennast suvilas ei viibi.

Suvilatega on ERGO praktikas läbi aastate mitmeid esmapilgul uskumatuid juhtumeid. Näiteks on talvel suvilat külastanud omanikud leidnud eest jäälossi, koos liuväljade ja purikatega – tuli välja, et suvila torustik unustati sügisel tühjendamata, mistõttu torustik külmus ja purunes ning vesi muudkui voolas, kuniks talvine pakane selle ära jäätas. Samuti on olnud juhtumeid, kus tühi suvila on üle võetud kodutute poolt, kes on sinna laagri loonud või on hiired elektrijuhtmeid närinud, millest tekkinud lühise tagajärjel on maja põlema süttinud.

Aina sagemini otsitakse suvilaid aga ka aastaringseks elamiseks. Kõrgete kommunaalide ja laenumaksete tõttu on paljud inimesed leidnud, et mõistlikum on linnakorter maha müüa või vahetada optimaalsema eluaseme vastu. „Töö ja muude kohustuste tõttu ei ole aga alati võimalik linnast väga kaugele kolida, mistõttu vaadatakse linnade lähiümbruses soodsamaid suvilaid, mille saaks omal jõul aastaringseks elamiseks mõeldud elamuks ümber ehitada. Ümberehitus on reeglina uue maja ehitusest ka odavam, kuna suvilapiirkondades ei seata renoveeritavale hoonele nii kõrgeid nõudmisi,“ selgitas Uibomäe.

Samas rõhutab Uibomäe, et ümberehituse protsessiks tasub varuda piisavalt aega ja kannatust, kuna Eesti kliimas vaid suvehooajaks mõeldud hoone ümber ehitamisel peab sageli alustama täitsa algusest ehk maja põhikonstruktsioonide parendamisest. Lisaks ehitus- ja remonttöödele kaasnevad suvila eramuks ehitamisega ka teatud nõuded, mis võivad kohalikel omavalitsustel olla erinevad - näiteks detailplaneeringute algatamine, naabrite nõusolekute küsimine ja muud asjaajamised.