Veterinaar vastab: Marutaudi Eestisse levimine on vägagi reaalne

Maarja Kristian, põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Foto: Karin Volmer

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian vastab kaheksale enamlevinud küsimusele, millega inimesed tema poole pöörduvad.

Mis on marutaud?

Marutaud on närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad nakatuda nii loomad kui ka inimesed. Marutaudi peamisteks haigustunnusteks on muutused looma käitumises – ülim sõbralikkus või siis vastupidi muutub loom väga agressiivseks. Lisaks suureneb loomal süljevool, tekivad neelamisraskused, esineb heli- ja valgustundlikkus, vaaruv kõnnak ja lõpuks skeletilihaste halvatus. Haigustunnuste väljakujunemisel lõpeb marutaud surmaga. Õnneks on marutaudi vastu olemas vaktsiin, mille abil saab haigust ennetada.

Kuidas marutaud levib?

Marutaudiviirus levib nakatunud looma süljega. Tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Inimesele levib haigus peamiselt loomadelt, eelkõige koertelt-kassidelt, kes omakorda saavad nakkuse nakatunud metsloomalt, kes on haiguse looduslikuks reservuaariks. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, looma haigestumisel marutaudiks.

Kuidas on võimalik marutaudi levikut takistada ja hoida ära marutaudi taas levik Eestisse?

Tõhusaim viis marutaudi leviku takistamiseks on loomade vaktsineerimine. Marutaudi vastu vaktsineeritakse nii lemmikloomi (koer, kass) kui ka metsloomi (rebane, kährik). Vajadusel vaktsineeritakse ka põllumajandusloomi nagu veis, lammas, kits jne.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab regulaarselt metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist nakatunud naaberriigiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimine toimub kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Vaktsiini sisaldavad söödapalad külvatakse maapinnale õhust väikelennukitega. Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Viimane metsloomade vaktsineerimine toimus 2022. aasta septembri keskpaigas.

Miks tuleb lemmikloomi vaktsineerida, kui viimastel aastatel pole Eestis loomadel haigusjuhte esinenud?

Selleks, et vältida nii enda kui oma lemmiku nakatumist marutaudi, on oluline roll ja vastutus loomaomanikul, kelle kohustus on hoolitseda, selle eest et loom saaks õigeaegselt marutaudi vastu vaktsineeritud.

Eestis ei ole marutaudi loomadel esinenud alates 2013. aastast, kuid võimalus, et haigus taas Eestisse jõuab (nakatunud mets- või koduloomaga) on vägagi reaalne kuna see on laialt levinud meie lähiriikides nagu Venemaal, Valgevenes, aga ka Ukrainas. Samuti on marutaudi leidudest teavitanud Ungari, Rumeenia, Poola, Türgi ja veel mitmed riigid.

Kuidas koduloomi marutaudi vastu vaktsineeritakse, kui kaua „kaitse“ kestab ja millised on võimalikud komplikatsioonid?

Esmane lemmiklooma vaktsineerimine tuleb teha hiljemalt looma 21. elunädalaks, aga mitte varem kui looma 12. elunädalal. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Vaktsineerida tuleb ka ainult toas elavad koerad-kassid. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda loomakliinikusse või võta ühendust loomaarstiga. Vaktsineerimise info kantakse looma passi, kuhu kirjutatakse ka järgmise vaktsineerimise aeg. Enne vaktsineerimist tuleks koerale või kassile teha ussikuur. Selleks saab vajaliku tableti osta lähimast apteegest, teada tuleb vaid looma kaalu.

Marutaudivastane vaktsineerimine pole koerale ja kassile kahjulik, vaid väga vajalik protseduur, mis kaitseb looma marutaudi nakatumise eest. Kuna inimene nakatub valdavalt seeläbi, et saab pureda marutaudi nakatunud loomalt, siis on lemmikloomade vaktsineerimine ülioluline, et kaitsta ka inimese tervist.

Kõik loomadel kasutatavad vaktsiinid on heaks kiidetud Euroopa Ravimiameti või Eesti ravimiameti poolt. See tähendab, et nende ravimite kvaliteet, ohutus ja tõhusus on teadusuuringutega tõestatud ja need ei põhjusta loomadele üldjuhul terviseriske. Nii nagu kõigi ravimite puhul võib ka marutaudivaktsiini kasutamisel tekkida kõrvaltoimeid nagu süstekoha lühiajaline valulikkus ja turse, kuid enamasti on need kerged ning mööduvad peagi. Vaktsineerimise päeval peaks loomal vältima füüsilist koormust.

Kes maksab marutaudi vaktsiini eest?

Riik tasub marutaudivastase vaktsiini eest, loomaarsti visiidi eest tasub loomaomanik. Muude enamlevinud nakkushaiguste vastu on võimalik lemmikuid vaktsineerida kompleksvaktsiiniga. Sellisel puhul tuleb vaktsiini ja ka visiidi eest tasuda loomaomanikul.

Kuidas erineb metslooma ja lemmiklooma marutaudivastane vaktsiin?

Metsloomadele mõeldud vaktsiin on kalajahumassist peibutussööt, kuhu on peidetud kapsel marutaudi vedelvaktsiiniga. Metsloom vaktsineerub vaktsiinipala suhu haarates, kui hammustab söödapala katki ning vedelvaktsiin satub looma suhu.

Lemmikloomi vaktsineeritakse süstitava vaktsiiniga, mida loomaarstid manustavad loomale naha alla või lihastesse.

Kui suur marutaudi oht on täna Eestis?

Hetkel haigust Eestis pole ning oleme jätkuvalt marutaudi vaba maa. See on aga nii metsloomade kui ka lemmikloomade järjepideva vaktsineerimise tulemus. Siiski on marutaud jätkuvalt levinud meie naaberriigis Venemaal, põhjustades igal aastal tuhandete loomade hukkumist ning üksikjuhtumitena ka inimeste surma. Seetõttu on alati riski, et haige metsloom jõuab siia, sest metsloomad ei tunne riigipiire. Samuti võib marutaud levida pikkade vahemaade taha riikidest, kus haigus on jätkuvalt levinud (nt Ukraina, Valgevene, Rumeenia, Poola) koos inimesega liikuva lemmikloomaga.

• Loe marutaudi kohta lisaks marutaud.ee.