Tartu Linnavalitsuse majandamisteenistuse vanemspetsialist Sirle Sõstra-Oru ja Äntu Mõisa juhatuse liige Lauri Bobrovski arutlesid Maa Elu stuudios, kuidas mahetoit järjest enamate inimeste toidulauale jõuaks.
Kuidas mahetoit kooli ja lasteaeda jõuaks?
Sõstra-Oru on enda sõnul agar mahetoodete kasutaja ja kinnitas oma kogemusel tuginedes, et mahetoit maitseb paremini. Suurim maitseelamuse on ta saanud näiteks mahekanaga, mis maitseb oluliselt paremini kui intensiivtootmisest tulev liha.
Mahemuna ja -broilereid tootev Bobrovski kinnitas, et ostab ise samuti teiste kodumaiste tootjate mahetooteid, eeskätt kuivaineid. Siin messilgi on tal plaanis toidutelgis sisseoste tegema minna.
Oluline on, et mahetooted jõuaks haridusasutustes laste toidulauale. Sõstra-Oru rääkis, et Tartu haridusasutused on tublid mahetoodete kasutajad, küll eri osakaalus.
Bobrovski näeb samuti oma töös, et järjest tuleb juurde lasteasutusi, kes mahetooteid tellivad. Tartu paistab eriti silma, aga tuleb ka mujalt.
Ka tavainimeste seas nõudlus mahetoodete järele kasvab. “Ma näen, et inimesed muutuvad järjest teadlikumaks, paraku hinnatõus pärsib ostujõudu. Samas üks klient ütles, et ma ostan pigem vähem, aga paremat,” rääkis ta.
Lisaks seletas Sõstra-Oru, mis tingimustele peavad vastama lasteasutused, kes saaksid mahetoodete kasutamise eest toetust küsida.