Debatt: kui eesrindlikult Eesti oma loodusressursse väärindab?

Eestis on mitmeid ettevõtteid, kelle puhul kümne aasta eest aimatagi ei osanud, et selline valdkond üldse päevakorrale tuleb. Näiteks süsinikukrediidi kogumine Eesti metsades. Või biojäätmetest biometaani valmistamine.

Sel ja paljudel teistel loodusressursside teemal vesteldi eile pärastlõunal Postimehe Maa Elu stuudio paneelis: „Kuidas Eesti loodusressursse väärindada ja mis kasu Eesti inimesed sellest saavad?”.

Just nimelt kaasaegsus ja natukene oma ajast ees olemine olid paneeli märksõnad. Katre Kõvaski eestvedamisel rajatakse Türile kaerajoogitehast Yook ning kogu tootmine tuleb niivõrd automatiseeritud, et tööjõuvajadus kogu tehase peale jääb alla 10 inimese. Sealjuures on ettevõtte ekspordipotentsiaal väga suur.

Toidujäätmed, mis tehases üle jäävad, saab aga väärindada biometaaniks. Täna kasutatakse Bioforce OÜ arendusjuhi Karl Koorti sõnul selle toormaterjaliks enamasti põllumajanduslikke jäätmeid, aga õige pea võiks käiku minna ka inimeste endi sorteeritud biojäätmed. Ka siin oleme eesrindlikud, sest biometaanijaamu on Eestis seitse, lõunanaabritel üks.

Juttu oli ka metsa süsinikukrediitidest, mille osas Arbonics OÜ asutaja Kristjan Lepik väga lootusrikas on, sest teema on iga päevaga aina enam aktuaalne. Riigi ja Euroopa vaadetest rääkisid stuudios maaelu komisjoni esimees Urmas Kruuse ning Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht Vivian Loonela.