Olukorrast maapiirkondade tööturul: bussiühenduseta ei saa tööle, tööta ei saa elada

Tööd on, aga töötajaid mitte? Või hoopis vastupidi?  Foto: SCANPIX

Struktuurne tööpuudus ehk olukord, kus vabad töökohad ja töötud eksisteerivad kõrvuti, on endiselt Eestis päevakorral. Töötuse suurenemisele teatud piirkondades annavad hoogu juurde nii puudulik transpordiühendus kui ka ka üldine pessimism majanduses, mis tingib nii mõnegi suurettevõtte ootamatu sulgemise. Mõjuvad ka suuremad otsused riigi tasemel.

Töötuse tase maakonniti erineb – Eesti Töötukassa andmetel on kõige suurem töötuse protsent Ida-Virumaal (12,9%), sellele järgneb Valgamaa (12,3%) ning Põlvamaa (9,8%). Töötukassa kommunikatsiooniosakonna kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ütles, et töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõu uurin­gu, et saada ülevaade, milliseid ametimehi on töö­turul piisavalt ja milliseid puudu ning millised on piirkondlikud erinevused ja probleemid. „Juba aastaid joonistub ühe suure probleemina välja võimalus mugavalt ja soodsalt liikuda maapiirkondadest sinna, kus on töökohad. Eriti suur on see probleem vahetustega tööde korral, sest bussid lihtsalt ei liigu aegadel, mil oleks vaja tööle jõuda,” ütles Kool.

Transport versus aastaajad

Lisaks on sõit samuti kulu ja kui ühel hetkel kulub tööl käimisele liiga palju raha, otsustatakse Kooli sõnul tihti, et pere üks liige jääb koju ehk kasvatab lapsi ja hoiab kodu korras. „Enamasti on see naine, kelle tööelu on seega peatunud ja ühel hetkel, kui on vaja tööle minna, on ta äärmiselt raskes olukorras,” rääkis Kool.

Ka Kanepi vallavanem Mikk Järv nentis, et hästi toimiv ühistransport on tähtis faktor soodustamaks maapiirkonnas elavate inimeste töökohta jõudmist. „Nad hindavad kõrgelt mugavat ja sobival ajal liikuvat ühistransporti tööle jõudmiseks,” kinnitas ta.

Maal töötamise juures on Kooli sõnul kummaline aspekt ka aastaaegade vaheldumine, mis isegi aastal 2023 on tööturul oluline tegija.