Kas seened võiksid maailma päästa?

Andrean Razumovski (vasakul) ja Siim Kabrits tõdevad, et seene­maailmas on avastamist veel küllaga. Foto: Sander Ilvest

Nagu on raske leida head seenekohta, ei ole ka Tallinnas toimetava seente arenduskeskuse leidmine just kergemate killast.

Ent kui Mustamäel TalTechi linnakus pisut orienteeruda ja lõpuks Shroomwelli seenemaailma kohale jõuda, läheb asi põnevaks.

Seened on kogu maailmas väga popp teema, arvatakse, et need on paljude keskkonnaprobleemide lahenduseks ja selle nimel tehakse kõvasti uuri­mistööd – seeneliike on miljoneid, aga teaduslikult on neist uuritud vaid umbes 20 000 liiki. „Ja neid, mida majanduslikult kasvatatakse, on alles kümnetes,” täpsustas Shroomwelli seente arenduskeskuse juhtivteadlane Andrean Razumovski. Avastamist on niisiis küllaga.

Kukeseenepuu ja seenevaip

Kuuest konteinerist koosneva arenduskeskuse ülakorrusel asetseb väike labor, kus parasjagu kukeseene mütseeli otsitakse. Kukeseen ju tuntud liik, metsad täis, miks seda veel „otsida” tarvis? Shroomwellil on aga plaan luua nn kukeseenepuu: männiistiku külge lisatakse kukeseeneniidistik, nii et kui inimene paneb puu kasvama, saab kukeseened pealekauba. See on huvitav, aga keeruline projekt. „Paljud on proovinud, aga pole välja tulnud. Kukeseene mütseel on väga keeruline. Korra ka enda arvates juba leidsime, aga geenitestiga selgus, et ikkagi ei olnud,” sõnas Razumovski. Ta selgitas, et kui tahta seent Eestis kasvatada, tuleb ka seene alge Eestist saada. Neid võetakse seentest endist ja isoleerimise teel püütakse leida see õige, sest kui metsast seene tood, tuleb sellega ka palju muid „sõpru” kaasa. Kui mütseel käes, kulub veel ligi viis aastat, et näha, kas seened koos männiga ka kasvama hakkavad.

Veel on Shroomwellis käsil seenevaiba arendamine.