Riigi otsused on tõmmanud kirjanik Epp Petrone sotsiaalsesse eksperimenti

Epp Petrone toimetab Sänna raamatukogus edasi, kuigi palka selle eest enam ei maksta. Foto: Tiit Efert

Kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone on sattunud eluga seisu, kus tema senisel ametikohal Sänna raamatukogu juhatajana kadus palk ning vast soetatud kodu jääb laieneva Nursipalu militaarharjutusala vahetusse lähedusse.

„Olen sattunud eriti tugevasse sotsiaalsesse eksperimenti. See on hästi eriline aeg, kus me elame,” tunnistas Petrone, kel ilmus äsja maaelu kirjeldav raamat „Meie maaelu”. See on jätk raamatule „Meie taluelu”, kus ta kirjeldas oma elu Setumaa talus koduloomade ja kanade seltsis. „Taluelu raamat oli nagu mulli sees olemine, kus ehitad oma maailma, uurid kanade suhteid, nüüd on mul aga täielik teadmatus, mis elust üldse saab, nagu paljudel teistel Eestis maaelu elavatel inimestel,” kirjeldas Petrone.

Taluelust sai maaelu seetõttu, et endist talu tal enam ei olegi. Setumaalt kutsuti ta Rõuge valda Sänna kultuurimõisas asuvat raamatukogu juhtima. Teda tõmbas Sänna mõis, mis on hästi soe ja eriline koht. Töökohale võimalikult lähedale kodu otsides leidis ta ägeda 19. sajandist pärit savimaja. „Kui ma siia elama tulin, ei teadnud ma Nursi­palust midagi. Vaatasin, et siin on nunnu metsatukk, millest on nüüdseks saanud kõige kuulsam mets Eestis,” rääkis Petrone.

Aga siis jõudis reaalne elu ka temani. Vald sattus majandusraskustesse ning talle öeldi, et tööl võib raamatukogus edasi käia, keelatud ei ole, aga palka sellel ametikohal enam ette nähtud ei ole.