Kõrvits on üks kõikvõimas köögivili. Sellest saab teha salatit, suppi, keeksi ja laternaid. Just kõrvitsast võlus haldjast ristiema Tuhkatriinule ballile sõitmiseks uhke tõlla. Hobiaednik Anneli Paas oskab kõrvitsast võluda pesukäsnasid, aga seda mitte tavalisest kõrvitsast, vaid käsnkõrvitsast ehk lufast.
Rammus muld ja seksiteraapia ehk kuidas edukalt lufat kasvatada
Lufa on käsnkõrvits, millest saab valmistada nuustikuid. „See väikestest niidikestest koosnev pesukäsn tegelikult ongi lufa. Nagu svamm, aga piklik,” selgitas Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Ave Visnapuu.
Lufa on algselt hakanud levima Indiast ja tegu on taimega, millele meeldib soojus. „Teda kasvatatakse soojemas kliimas, Indoneesias, Egiptuses, Hiinas ja sellistes kohtades,” rääkis vanemaednik. Eestis kasvatatakse enamasti Egiptuse käsnkõrvitsat (Luffa aegyptiaca Mill). Soojemates riikides kasvab lufa avamaal, Eestis võib seda küll katsetada, aga tuleb arvestada ebaõnnestumisega. „Teda võib proovida avamaal kasvatada, kui enam öökülmaohtu ei ole. Esialgu võib teda mitmekordse kattelooriga katta, aga õues ei suuda me temperatuuri kuidagi reguleerida. Kui temperatuur alla viieteistkümne kraadi langeb, siis võib kasv seisma jääda või taim kahjustada saada. Ta on ikkagi kasvuhoonetaim,” nentis Visnapuu.
Õues käsnkõrvitsa kasvatamise on omal nahal ära proovinud hobiaednik Anneli Paas. Annelil on ka blogi, Rohelise Villa Loomeaed, kus ta värvikalt oma käsnkõrvitsa kasvatuskogemust jagab. „Kuna mul mingit kasvuhoonet polnud, siis oma lihtsameelsuses otsustasin teda suures kastis vastu sooja majaseina kasvatada, olin vägagi optimist. No ei õnnestunud, kasvas paarimeetriseks taimeks ja oligi kõik,” kirjeldas Paas oma blogis. Nüüd kasvatab hobiaednik lufasid kasvuhoones ja pärast esimest korda ta saagita jäänud ei ole.