:format(webp)/nginx/o/2021/11/17/14206525t1h0b2b.jpg)
/nginx/o/2023/04/19/15265446t1h9f4f.jpg)
Hoolimata heitlikust ilmast ei ole õdusad ja soojad kevad- ja suveõhtud enam mägede taga. Üks võimalus, kuidas oma koduaia ilu ja võlu nautida, on soetada aiapaviljon. Ekspertide hinnangul muutub see aialahendus eestlaste seas aasta-aastalt aina popimaks.
K-Wooden Production Grupp OÜ juhatuse liikme Taimo Kaldma sõnul soovib üha rohkem eestlasi investeerida oma vaba aja kvaliteetsemaks muutmisesse. „Reeglina soetavad inimesed korraliku asja ja täislahendusega. Paviljon on paljude jaoks koht, kus veeta aega sõprade ja perega. Üha enam soovitakse ruumikaid lahendusi, kuni 25 m2, ning suur on huvi ka põranda- ja laesoojustuse vastu,” tõdes ta.
Vitavia Eesti esindaja Marge Laane sõnul on eelkõige hakatud armastama just klaasist aiapaviljone, kus on avar väljavaade ja sees olles säilib tunne, nagu viibiksid õues. „Olgu selleks varahommikuse kohvi ja saiakese nautimine, õdus õhtune raamatulugemine, meelirahustav taimekasvatus, uinak jahedal ajal või mõnus grillipidu sõpradega – aiapaviljon võimaldab nii mõndagi,” loetles ta.
Odavate lahenduste aeg on möödas
Enda jaoks selle õige aiapaviljoni väljavalimine võib Kaldma sõnul olla paras peavalu, sest turul on üks toode uhkem kui teine ja valik võtab silme ees kirjuks. Enamasti on aga kõige aluseks eelarve. „Paljud vaatavad, et toode ehk detailid maksavad 5000–6000 eurot, ja mõtlevad, et mis see kokkupanek ikka maksab. Aga no maksab ikka küll, sest esialgse summa sees on kõigest hunnik puitu, mis on kõik vaja kokku panna, vundament teha ja peale panna ka vettpidav katusekate. Seega tuleb esialgsele hinnale samasugune summa veel otsa panna,” ütles ta.
Kaldma sõnul on paljud tehased, mis varem tegid ainult ekspordi jaoks, hakanud nüüd tootma ka siseturule, mis on pannud pingutama ka teised tootjad. „Julgen öelda, et odavate lahenduste aeg on möödas ja klient hindab kvaliteeti,” tõdes ta.
Ta nentis, et praegu saab valida paviljoni freesprussist, elementidest, kuni tehase valmislahendusteni välja. „Viimasel puhul tuleb kraana hoovi peale ja tõstab valmislahenduse õigesse kohta ning klient saab seda kohe kasutama hakata. Nii on kõige lihtsam, aga ka kõige kallim,” ütles ta.
Laane sõnul on aiapaviljone nii üleni puidust ja akendega kui ka õhulisemaid, puit- või metallkarkassiga, kus kattena klaas või mõni plast. Viimaste aegade trend ja eelistus on aga õhulisemad klaaspaviljonid.
/nginx/o/2023/04/19/15265448t1h8e21.jpg)
Laane nentis, et aiapaviljoni materjali valikust sõltub eelkõige selle kvaliteet ja eluiga. „Karkassimaterjalina eelistatakse alumiiniumi, mis on vastavalt soovile või võimalustele pulbervärvitud. Tähelepanu tasub pöörata ka metallprofiili kujule ja paksusele, millest sõltub klaasmaja lõplik tugevus ja stabiilsus. Kattena eelistatakse tihti klaasi ja karastatud klaasi,” ütles ta. Üle tuleks vaadata ka olemasolevate uste ja akende hulk ning vajadus.
Õhulisemad klaaspaviljonid
Avatud aiapaviljonid on Laane sõnul suvekuumuses väga mõnusad, kui ainult selliseid kuumi ilmu rohkem oleks. Kuna Eesti ilmad on aga suhteliselt heitlikud, on tema sõnul suund järjest rohkem kinnisemate aiapaviljonide poole. „Kuna meile on ümbrusele avanev vaade ning valgusküllasus oluline, siis eelistatakse eriti just klaasist aiapaviljone: oled küll tuulte, jaheduse, vihma ja tüütute putukate eest varjus, aga väljavaade on avar. Kui on palav, siis uksed-aknad lahti ja pidu läheb edasi,” kõneles ta.
Laane rääkis, et õhtu saabudes ei katke sellise aiapaviljoniga ükski tegemine, vaid muutub hoopis salapärasemaks. „Valgustus, tähistaevas, öised hääled, meelte erutumine, lõhnaküünlad ja muusika,” tõi ta märksõnadena välja.
Eraldi mainimist väärib tema sõnul ka aiapaviljoni kasutamine talvisel ajal. „Kogemusest toon välja ühe oma kaunima jõuluõhtu meie klaasist aiapaviljonis: ehitud kuusk, helkivad tuled ja küünlad, helisev jõulumuusika, laual kuum glögi ning soe ja lõhnav ajupraad. Pere istus ümber laua ja samal ajal sadas muinasjutulist laia jõululund – pilt nagu postkaardil,” kirjeldas ta.
Mitu funktsiooni
Maastikuarhitekt Sulev Nurme sõnul on hakanud tagasi tulema ka väliköögi teema ehk tihtipeale soovitakse, et aiapaviljonis oleks tööpinnad või näiteks pitsaahju integreerimise võimalus.
Ka Kaldma tõdes, et paljud kliendid soovivad aiapaviljoni paigaldada grilli ehk tuleaseme. Ühtlasi on populaarsed mitmesugused soojuskiirgurid. „Uuem asi on näiteks päikeseküttega ventilatsioon, mis ei vaja elektrivõrguga ühendamist, kasutab päikese poolt eelsoojendatud õhku ja pakub suveöödel passiivset jahutust. Elektrikulu on null ja see toidab kenasti ühe 20–25 m2 ruumi ära,” rääkis Kaldma.
Laane peab väga tähtsaks ka aiapaviljoni valgustust alates lühtritest kuni leedribade, küünalde ja laternateni välja. „Mugavuse täiustamiseks soovitan sinna ka vesi sisse vedada, selleks on olemas eri kuju ja suurusega atraktiivseid aiakraane,” ütles ta.
Tema sõnul ei tasu unustada ka seda, et klaasist aiapaviljon suudab vajadusel täita ka kasvuhoone funktsiooni. „Laske ainult fantaasial lennata ja nautige seda, mida teile teha meeldib,” tõdes ta.
Vaata ringi!
Kuna valik turul on suur ja lai, tuleks enne otsingute algust Kalda sõnul ka oma hoovis sellise pilguga ringi vaadata, kuhu sedasorti paviljon üldse sobiks ja kui suur see olla võiks. „Oleme näinud paigalduse käigus, et inimesed soetavad suuri paviljone, aga aias piisavalt ruumi pole ja nii moodustabki paviljon lõpuks kogu aia,” ütles ta.
Laane sõnul tuleks endale selgeks teha, mida tulevikus planeeritakse paviljonis tegema hakata ja kui palju inimesi seda kasutama hakkab.
Maastikuarhitekt Sulev Nurme sõnul tuleks enne aiapaviljoni soetamist mõelda ka mikrokliima peale ehk et mingid küljed võiksid olla tuulevarjuks ja mingid avatud. „Eesti tingimustes võiks mingi osa olla vihma pidava katusega, aga osa võib olla ka lehtlalaadselt või pergolana,” selgitas ta.
Tähelepanu tuleks tema hinnangul pöörata ka mahulisele lahendusele ehk et nii materjalid, kuju kui ka maht peaksid sobima nii hoonete kui ka aiaga. Asukoha valikul võiks lehtla olla majast pisut eemal, et mõtestada mõnd aia kaugemat osa. „Ilus lehtla on ka peale vaadates ilus, mistõttu võib püüda seda sobitada näiteks mõne elutoaakna vaatesse,” rääkis ta.
Kui aiapaviljon on ka tuletegemise või grillimise koht, peaks Nurme sõnul kindlasti tegelema ka tuleohutusega ja seda ka naabrite suhtes. „Üks asi on otsene tuleoht, teine aga see, et näiteks pitsaahju kütmise puhul ei segaks tekkiv suits naabrite elu,” ütles ta.
Paviljon võib Nurme meelest olla aia ehteks, kuid mida rahulikum ja vähem esiletükkiv ta on, seda rohkem saab tähelepanu ka muu aiailu. Vältida tasub hoone või ümbruskonnaga väga suurt vastuollu minekut. „Valge funkmajaga ei sobi freesitud ümarpalk ja rehielamuga peegelklaas. Siin ei ole ühest retsepti, mistõttu soovitaks enne ehitamist arhitekti või maastikuarhitektiga nõu pidada,” rääkis ta.