Eesti väikesaarel kasvab hulgaliselt orhideelisi

Lõuna-jumala­käpa heledam vorm Kihnus. Foto: Rainar Kurbel

Kihnu kooli õpetaja Külli Laos sai 50. sünnipäevaks kingituseks teadmise, et tema kodu karjamaal kasvavad laialehised neiuvaibad. Käpalised leidis loodusloo õpetaja Triinu Vohu Eesti Orhideekaitse Klubi koostatud kaardi järgi.

„Mul ei olnud aimugi, et see liik võiks seal kasvada, ja ma poleks neid mujal looduses ära tundnudki,” rääkis Laos. Tõenäoliselt sobis käpalistele, et nad viisid kevadel lambad karjamaalt ära ja tõid oktoobri lõpus tagasi, taimed said rahulikult kasvada. Ööviiulitega läks aga teisiti – need kasvasid Laose metsa all seni, kuni nad hakkasid seal lambaid karjatama.

Vohu jutu järgi õitsevad käpalised kevadel, mistõttu peab neil laskma ära õitseda, enne kui heina niitma hakatakse. „Käpaliste seemned on pisikesed ja nende paljunemine on seotud seentega. Nende levimine võib võtta kümneid aastaid, enne kui seemnest taim kasvab, see on liigiti ka erinev,” kõneles Vohu, kelle lemmik on Kihnus kasvav tumepunane neiuvaip. „Kihnus on palju halle käppasid, samuti leiab metsaservas ööviiulit ja suur käopõll kasvab rannaniitudel. Osa tahab varjulist kasvukohta, näiteks surnuaia juures on pruunid pesajuured, laialehine neiuvaip tahab aga niiskemat ja märjemat mulda. Mida ma Kihnust pole üles leidnud, on kärbesõis,” märkis Vohu.

Uus orhidee takson

Pole ka ime, sest kärbesõis ja kaunis kuldking on saare piires oma ühe leiukohaga ühed haruldasemad liigid. Kõige haruldasem on aga MTÜ Käoraamat orhideeuurija Rainar Kurbeli andmetel lõuna-jumalakäpp, mis on Eestis uus orhidee takson. „Jumalakäpa leiukoht oli juba eelnevalt teada, kuid mullu sai lõuna-jumalakäpp liigina ka määratud,” mainis Kurbel.

Kui uhiuues „Kihnlasõ loodusraamatus” on mainitud 12 kohalikku orhideeliiki, siis nüüdseks on see arv registri andmetel kasvanud juba 15ni. Ja