Arvamus: kooliaedadest näidisõppeaiani Sakus

Fotol Tõstamaa kooli kooliaed mõni aasta tagasi. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Tänuväärse mahuka töö on teinud projekti „Kasvades oma toiduga” juhendmaterjali koostajad. Seal on näidisena toodud Rakke ja Kihelkonna kooli ning Vändra Gümnaasiumi kooliaedade kogemused.

Need koolid osalesid 100 tera­viljapeenra rajamisel. 2017. ja 2018. aastal rajas 100 vabatahtlikku, nende seas koolid, lasteaiad, muuseumid, Eestis aretatud teraviljasortidega peenraid. Külastasin tookord suurt osa peenraid, et näha, kuidas on need rajatud ja hooldatud. Edukad olid need koolid ja lasteaiad, kus varasem aiapidamise kogemus, tublid juhendajad ja hakkajad lapsed.

Põllu- ja aiapidamise põhimõte – kes külvab, see ka hooldab ja koristab saagi. Paraku võib meediast lugeda soovitust, et kooliaeda tuleks valida kultuure, mis ei vaja suvel hooldamist. Et suvel pole õpilasi ja nende vanemad ei luba lapsi suvel katseaeda tööle. Nii kaugele on meie ühiskond jõudnud.

Oskus ise toitu kasvatada muutub järjest vajalikumaks. Kui enam poest toitu ei saa, võivad need lapsevanemad vanaduses nälga jääda, sest ise nad seemneid külvata ei mõista ja lastelt, kes neid tulevikus toidaksid, võtavad nad eelduse seda osata.

Tervitatavad on Tartu Loodusmaja Rohelise Kooli programmi eestvedamisel valmivad metoodilised materjalid õpetajatele. Kooliaias toidu kasvatamist ja selle sidumist õppetööga tuleb ju ka õpetajatel endil õppida.

Üks kindel soovitus kogukonnaaedade, kooliaedade ja eraaedade rajajatele: külvake igal aastal lisaks kolm-­neli meie tavalist toiduteravilja liiki. Kes lugejatest teab neid kohe nimetada? Hoopis teine lugu on koolidega, kus pole kohta kooliaiale, puudub kooli­juhtide huvi. Põhjenduseks tuuakse sageli raha, juhendajate ja õpilaste huvi­puudus.

Ometi leiab võimaluse, kui on tahe. Näiteks Saku vallavalitsus algatas Saku katsepunkti maaüksusele (4 ha viljakas heas korras põllumajandusmaa) detailplaneeringu lasteaia ja eakate kodu rajamiseks. Tegin ettepaneku jätta 0,5 ha õppe­näidisaia rajamiseks. Et seal saaksid lasteaialapsed ja Saku gümnaasiumi 1.–6. klassi õpilased (õpilasi on üle 500) praktiseerida toidukasvatamist. Kahjuks hiljuti vastuvõetud gümnaasiumi arengukavas seda pole. Saku näidisõppeaed võiks olla avatud ka teistele huvilistele. Ehk suudavad Rohelise Kooli programmi eestvedajad seda võimalust Saku valla haridusjuhtidele selgitada.