Kevadel saab aiast ja metsast nii abi tervisele kui lisa toidulauale

Esimesed karulaugud juba piiluvad. Neist saab teha palju maitsvat, näiteks karulauguvõid. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Lumi on sulanud ja on õige aeg korjata varakevadisi taimi. Metsast saab just praegu pohla- ja leesikavõrseid ning mustikavarsi. Kõiki neid saab lõigata kääridega okste tipust, mitte tirida juurtega välja. Kuivavad toatemperatuuril pimedamas kohas. Selleks võib panna karbiga kapi otsa ja katta marliga, et tolmu eest kaitsta.

Pohla- ja leesikalehed on abiks põiepõletiku korral, neist keedetakse teed: 1 sl lehti või peenestatud droogi valatakse üle keeva veega ja keedetakse 30 min tasasel tulel, lastakse tõmmata veel 45 min. Juuakse lonksudena üks tass päeva jooksul.

Just kevadised mustikavarred on veresuhkru taset langetava toimega. Ka mustikavarred kuivavad toatemperatuuril. Tee valmistamiseks oleks vaja neid hoida kaks tundi termoses või pliidiserval.

Aiast saab praegu kaevata maapirni mugulaid. Need sobivad toiduks, on magusa maitsega, aga ei tõsta veresuhkru taset. Maapirn annab vähe kaloreid, kuid palju mineraale. Kuumtöödelduna muutub magusaks, saab teha koos porgandi ja õunaga toorsalateid, keeta püreesuppe, kuivatis valmistada krõpse, mis on pähklimaitselised ja magusad.

Krõpsude valmistamiseks kasuta köögikombaini õhemat viilutajat ja kuivata kohe, et ei jõuaks pruuniks minna. Nii saab ilusad õhukesed valged krõpsud.

Kui aiamaal mürke ei kasuta, leiab ka võilillelehti, mis sobivad salatisse. Mu enda lemmik on balsamico-meekastme ja juustuga võilillelehesalat. Korjata tuleks varjulisest kohast, siis pole lehed kibedad. Ka võilillejuured on kasulikud: soodustavad sapieritust, kuivatades muutuvad samuti magusaks nagu maapirn. Neid on röstitud ja kohvi asendajana joodud. Kellel sapikivid, sel tuleks hoiduda.

Metsast saab korjata ka jänesekapsast ja lisada hapu maitse saamiseks salatisse. Liialdada ei tasu neil, kellel on probleeme soolade ladestumisega, ka podagra korral.

Toidulauale suur valik

Metsaservas on väljas juba salukõdrik, mille lehed on mädarõika-küüslaugumaitselised. Salukõdrik sobib nii liha maitsestamiseks, ürdivõi valmistamiseks kui ka suppidele maitse andmiseks.

Kuuseokkaid võib kuivatada, et neist maitsesoola teha. Lõika kääridega oksatipud ja kuivata u 25 ºC juures, rabista okkad, kuivata ja jahvata ning sega soolaga. Saab lihale hea maitseaine koos pune ja pihlakamarjadega või äädikapuu õitega.

Aiaservas leiab juba naati ja kõrvenõgest, tõusevad esimesed murulaugud. Naat sobib lahtise piruka täidiseks koos paprika, koore ja munaga, omleti sisse sibula ja paprikaga. Naat aitab väljutada soolasid, on abiks liigestele ja podagra korral. Naadiga ei tohi liialdada, kui on kõhunäärme või sapipõie põletik.

Nõgesest saab suppi keeta ja ka muffini-, pannkoogi-, karaski- ja leivataina ning kotlettide ja pirukate sisse peita. Ise teen muffineid ja keekse kohupiima ja pohladega. Nõgeste korjamisel kasuta paksemaid kummikindaid ja vala need keeva veega korraks üle, siis ei kõrveta. Toidu sisse pane noored lehed hakituna. Kotlette saab teha nii kartuli kui lihaga. Ja kui nõgest on juba rohkem, siis kuivata ka talveks. Hõõru läbi sõela rootsud välja, siis on hea ka talvel kasutada. Kuivatamiseks sobivad vanemad lehed, neis on rohkem toimeaineid. Nõges soodustab seedimist, on mineraalide ja vitamiinide allikas, vähendab histamiini hulka kehas, alandab põletikke, muudab organismi tugevamaks ja vähendab ka kevadisi allergiaid. Ka viib nõges kevad­väsimuse ja on kasulik pärast pikka ja kurnavat haigust. Nõgesega ei tohi liialdada, kui on kõrgenenud vere hüübivus. Varakevadine nõges on suhteliselt ohutu, kui seda tarbida 1–2 sl päevas. Nõgesest eralduvad kasulikud ained paremini tõmmistes ja toidus.

Eriti maitsev on karulaugusupp suitsulihaga ja rõõsa koorega. Ikka nagu varakevadine supp, järjekorras keema liha, kruubid, porgand, kartul, karulauk ja serveerimiseks rõõsk koor.

Karulauguaeg on samuti käes. Esimestest lehtedest saab teha salatit hapukoore ja munaga. Siis, kui karulauku rohkem, saab teha pestot, võiet, suppe. Eriti maitsev on karulaugusupp suitsulihaga ja rõõsa koorega. Ikka nagu varakevadine supp, järjekorras keema liha, kruubid, porgand, kartul, karulauk ja serveerimiseks rõõsk koor. Pestot saab teha nii seemnete, juustu kui ka pähklitega. Üheks parimaks pean India pähklitega karulaugupestot, kui aga tahad saada mitmesuguseid kasulikke aineid, siis seesami-, kõrvitsa-, seedri- ja päevalilleseemned on samuti pestole vahvad lisandid. Sidrunimahla või sidrunhapet, mida mõned soovitavad, pole ma ise kunagi pannud, pigem säilitan suuremat portsu sügavkülmas. Ja hea pesto sobib ka karulaugusupi sisse.

Traumade vastu abiks varemerohi

Seljavalu ja traumade leevendamiseks on praegu õige aeg kaevata välja varemerohujuured, et salvi või õli valmistada. Kõige lihtsam on juured pesta, lasta soojas närbuda üks päev, siis tükeldada ja valada üle viinamarjaseemne- või mandliõliga.

Parema toime ja säilitamise jaoks võib lisada lavendlioksi või männipungi või nende eeterlikku õli 10–20 tilka 200 ml kohta. Hoia toas 2–3 päeva ja siis purgiga sügavkülma või külma sahtlisse, et hallitama ei läheks ja oleks hea võtta, kui on tekkinud trauma või selg ja liigesed aiatöödega valusaks jäävad.

Varemerohuõli sobib ka veenilaienditele ja närvipõletikele, haavadele ja kriimudele.

Ka teeb salv pehmeks karedad käed. Salvi valmistamiseks tuleb varemerohtu hautada rasvas (sobivad ka taimsed rasvad) 90 ºC juures 6–8 tundi, siis kurnata ja purkidesse valada. Määrida 2–3 korda päevas kuni 6 nädalat.