Salatitaimed on kastmise suhtes nõudlikud

Verev oblikas on ilus ja maitsev. Foto: Tairo Lutter

Aedsalati võib rahulikult juba aprilli lõpus peenrale külvata. Taimed kasvavad kiiresti, kuid eeldavad hoolikat kastmist. Aedsalatil on aiapoodides lai valik sorte, mille seast tasub valida uuemaid ja värvilisi.

Aedsalat (Lactuca sativa L.) kuulub korvõieliste (Asteraceae) sugukonda, salati perekonna (Lactuca) iseloomulik tunnus on piimmahla sisaldus, aedsalat on pikapäeva- ja külmakindel rohttaim. Aedsalat sisaldab märkimisväärsel hulgal E- ja K-vitamiini, samuti mineraalaineid. Maitseomaduste kujundajad on orgaanilised happed. Salatilehti kasutatakse värskelt.

Aedsalatil on mitmeid teisendeid: peasalat, bataavia salat, rooma salat, spargelsalat, noppe- ja lõikesalat.

Soe kasvukoht

Aedsalati kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, keskmise raskusega või raskemapoolsed parasniisked nõrgalt happelised (pH 5,8–6,5) mullad. Varajaste saakide saamiseks on soovitatav kasvatada salatit kiiresti soojenevatel muldadel. Aedsalat talub hästi iseendale järgnemist, samuti kasvab jõudsalt orgaanilist väetist saanud kultuuri järel. Vältida tuleks varjulisi kasvukohti, puude ja põõsaste alust peenart, kõrgel temperatuuril ja põuaperioodil ei moodusta peasalat korralikku pead.

Levinud on salati kasvatamine anumates. Selleks tuleb anumad täita universaalse kasvusubstraadiga, soovitatav on anuma põhja asetada drenaaž: kivikesed, savipoti tükid, mõni muu vett juhtiv materjal. Salatipeenra võib katta musta kilega, peenravaibaga, multšiks kasutada niidetud kuivatatud heina, peenestatud põhku, põhk peaks olema umbrohuvaba. Selline multš hoiab salatitaimed puhtad.

Eri lehekuju ja värviga salatidest saab põneva peenra kujundada. Foto: Tairo Lutter

Kevadel kasvukoha ettevalmistamisel on hea kasutada koos mulla kobestamisega kompleksväetist mikroelementidega, salatitaimed vajavad kasvuks ja arenguks molübdeeni, kaltsiumi, magneesiumi, boori, sest nende puudusel on salatitaimed kidurad ja saak kesine.

Varajase saagi saamiseks on soovitatav külvata juba märtsi algul salatiseemned kasvuhoonesse. Kasvuhoones kasvatamine ei erine teistest kasvatusviisidest. Soovitan kohe kasvuhoonesse panna kollased liimpüünised, sest mõnikord võivad olla probleemiks leinasääsklased (Lycoriidae), kelle vastsed hävitavad noori taimi. Hoiduda tuleb niiskest kasvukeskkonnast.

Külv ja taimede istutamine

Aedsalatit kasvatatakse otsekülvist kasvukohale või kasvatatakse taimed ette ja istutatakse kasvukohale. Varajase saagi saamiseks külvatakse seemned aprilli lõpul või mai algul peenrale või anumatesse. Peenrale reavahega 20–25 cm ja taimede vahe reas 10–15 cm.

Rukola kasvab kiiresti. Foto: Tairo Lutter

Taimede asetuse määrab siiski kasvatatav sort. Seemnepakil on külviskeem märgitud, vältida tuleb liiga tihedat külvi, sest taimedel tekkib valguse puudus ja nad venivad välja, saagi kvaliteet langeb. Seemneid kulub ruutmeetrile lehtsalatil 0,3–0,5 g ja peasalatil 0,1–0,3 g. Seemned külvatakse 0,5–1,5 cm sügavusele, õhema külvikattega seemned tärkavad kiiresti. Külvid võiks katta kattelooriga. Seemneid külvatakse ka juuli lõpul, augusti algul, et pikendada kuni külmade tulekuni värske salati tarbimist. Tavaliselt külvatakse seemned varajase kartuli, lillkapsa või mõne muu koristatud köögivilja järele.

Varajaste saakide saamiseks kasvatatakse taimed ette kassettides (rooma salat, jääsalat), istikutel peaks olema 3–4 pärislehte, seejärel istutatakse kasvukohale. Vältida tuleb liiga sügavat istutust ja istutusjärgsel kastmisel tuleb hoiduda vee valamisest taimele.

Kasvuaegne hooldamine

Hooldustööd on kastmine, reavahede kobestamine, rohimine, vajadusel harvendamine ja väetamine, kahjurite ja haiguste tõrje. Salatitaimedel on küllaltki pinnalähedane juurestik, kiire kasv ja seega vajavad taimed regulaarset kastmist. Salatitaimi kastetakse hommikupoolikul, taimed saavad päeva lõpuks kuivaks, kastetakse vooliku või kastekannuga, vältida tuleb vee sattumist otse taimedele. Ebaregulaarne kastmine põhjustab taimede ennak­õidumise (putkumise).

Salatitaimede pealtväetamiseks ei tasu kasutada virtsa- või sõnnikuleotist, sest salati maitse halveneb. Pealtväetada on vaja peasalati ja jääsalati taimi, sest need on pikema kasvuperioodiga, kasutada võib köögiviljadele sobivat vedelväetist.

Kahjuritest võib esineda lehetäisid, naksurlasi, öölasi, tigusid ja nälkjaid. Lehetäide tõrjeks kasutatakse küüslaugu- või sibulaleotist. Kasvuaegsed kobestamised, rohimine ja kahjurite korjamine väldivad kahjustusi. Tigude tõrjeks tasub katsetada müügil olevaid lambavillagraanuleid.

Saagi koristamine

Salatilehti korjatakse paarikaupa, see ei mõjuta taimede edasist kasvu. Saaki korjatakse vastavalt sortide valmimisele, ülevalminud saak putkub kiiresti. Peasalat lõigatakse juurelt koos väikese varreosaga, soovitatavalt hommikupoolikul. Sügisene saak koristatakse enne külmade saabumist. Salatit säilitatakse 0 kuni +1 kraadi ja 95% õhuniiskuse juures kuni paar nädalat. Jääsalat säilib kuni kuus nädalat.

Mõned sordid

‘Grand Rapids’ – käharalehine, lehed helerohelised ja käharate servadega, dekoratiivne, heade maitseomadustega. Haiguskindel sort.

‘Red Salad Bowl’ – varajane, tammeleheline, punaseleheline. Lehe põhivärvus roheline, servad lähevad üle tumepunaseks, leherosett kompaktne, ilusa välimusega. Väga heade maitseomadustega, putkumiskindel.

‘Frillice’ – jääsalat. Moodustab kompaktse, tiheda pea, leht tugevasti lõhine. Väga heade maitseomadustega, suhteliselt haiguskindel.

‘Parris Island Cos’ – rooma salat on põua- ja kuumataluvusega, tumeroheline suletud pea kaalub 800–1000 g.

‘Quattro Stagioni’ – peasalat, tumepunaste lehtedega, heade maitseomadustega, talub kõrgemat temperatuuri.