Ministeeriumi ülevaade: toidutootjate konkurentsis püsimiseks on vajalik riigi tugi

Mullu kahanes kõikide lihaliikide toodang mõjutatuna tootmissisendite järsust hinnatõusust ning üldisest kiirest inflatsioonist, kuid kõige enam sealiha tootmine. Foto: Ain Liiva

Hoolimata inflatsioonist, kõrgetest energiahindadest ja sisendhindade järsust kasvust, on toidutootmine olnud jätkusuutlik ning tühjad poeriiulid Eestit ei ähvarda, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2022. aasta ülevaatest.

„Viimaste aastate kriisid ei ole jätnud puutumata ühtegi sektorit ning ka toidutootjaid on tabanud valusad katsumused – koroona, kaubandustõrked, ostupaanika, energia ja muude sisendite kallinemine“ lausus põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel. „Positiivne on aga see, et meie toidutootjad on suutnud vastu pidada ja katta eestlaste toidulaua ning on jätkunud ka ekspordiks.“

Küll tõdeb Pärtel, et toidutootjate konkurentsis püsimiseks on vajalik riigi tugi. „Sarnaselt teistele riikidele oleme ka meie toetanud sektorit sihipäraste erakorraliste toetustega – nii saame kindlad olla, et Eesti toit oleks hinnatud ja tarbija esimene valik ning et seda jaguks igale meie inimesele.“

Asekantsleri sõnul on olulisel kohal strateegilist varu tagav tootmine ning ettevõtete kaasamine üle terve Eesti, sest vaid nii saab tagada toidu varustuskindluse.

Põllumajandus- ja kalandussektor ning toidutööstused annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~5% hõivatutest.

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 2022. aastal 1,59 miljardit eurot ehk 41% enam võrdluses eelnenud aastaga. 2022. aasta tulemust mõjutasid nii teraviljasaagi suurenemine kui ka põllumajandusloomade ja kodulindude arvu vähenemine.

Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 45%, ja maht 14%. Kasvu mõjutas teravilja ja õlikultuuride hinnatõus ning suurem saak. Teraviljasaak (1 530 000 tonni) oli 2022. aastal 19%võrra suurem kui aasta varem. Rapsi saak oli rekordiline (218 671 tonni) ja suurenes 1,2% võrreldes eelneva aastaga.

2022. aastal toodeti Eestis veidi üle 44 000 tonni värsket köögivilja ja üle 9200 tonni värskeid puuvilju ja marju sh maasikaid (1767 t). Puuvilja ja marjakasvatajatele oli aasta parem kui kaks eelmist.

Piima ja piimatoodete hinnad püstitasid 2022. aastal uusi rekordeid ning toodangu ja ekspordi/impordi väärtused kasvasid.

Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes 44%, kuid loomakasvatustoodangu maht vähenes 2%. Suurim mõjutaja, piim, moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest 59%. Piima ja piimatoodete hinnad püstitasid 2022. aastal uusi rekordeid ning toodangu ja ekspordi/impordi väärtused kasvasid. Samas paljude tootmissisendite (kütus, elekter, sööt, materjalid, jne) hinnad kerkisid samuti enneolematult kõrgele. Eestis oli piima toodang 2022. aastal 851 500 tonni, mida oli aastatagusega võrreldes 1,4% enam.

Eestis toodeti 2022. aastal liha 78 014 tonni. Peale nelja-aastast kasvu liha kogutoodang vähenes (-5%). Kahanes kõikide lihaliikide toodang mõjutatuna tootmissisendite järsust hinnatõusust ning üldisest kiirest inflatsioonist, kuid kõige enam sealiha tootmine (-5%). 2022. aastal toodeti sealiha 43 325 tonni, mis oli endiselt veidi üle poole (56%) liha kogutoodangust. Aasta-aastalt suureneb linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus ja oli 2022. aastal 29%.

Kokku püüti 2022. aastal 73 861 tonni kala (+2%). Võrreldes eelneva aastaga jäid 2022. aastal kala väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks, kuid väljapüügimahud kasvasid pisut kvootide suurenemise ja soodsate ilmaolude tõttu.

Toiduainetööstuste müügitulu 2022. aastal hoogsalt suurenes , kuid tulenevalt kiiresti kasvavatest kuludest ettevõtete kasumlikkus kahanes.

Eestist eksporditi 2022. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 miljardi euro (~10% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas eksport 37% ja import 27%.