Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Põllumajandusühistu esindaja: omasid hätta ei jäeta

Copy
Viljakasvatamisse on ühistegevus sisse kirjutatud, sest kauplemis­ühikuks on suured teraviljalaevad, seega ongi variant, kas müüa ise kokkuostu või koos teiste kasvatajatega otse lõpptarbijale. Fotol KEVILI Rõngus asuv terminal.

 
Viljakasvatamisse on ühistegevus sisse kirjutatud, sest kauplemis­ühikuks on suured teraviljalaevad, seega ongi variant, kas müüa ise kokkuostu või koos teiste kasvatajatega otse lõpptarbijale. Fotol KEVILI Rõngus asuv terminal.  Foto: Paul Poderat

Eestis on palju aktiivselt tegutsevaid põllumajandusühistuid, mille eesmärgiks on ühiselt toimetades pakkuda üksteisele õlg-õla-tunnet ja olla oma ettevõtmistes kasumlikumad kui eraldiseisvalt äri ajades.

Põllumeeste ühistuga ­KEVILI saavad liituda teravilja ja rapsi kasvatamisega tegelevad ettevõtted ja FIEd üle Eesti. Juhataja Hannes Pritsi sõnul on ühistu liikmeskond päris kiiresti kasvanud. Kui veel kolm aastat tagasi oli liikmeid 152, siis tänaseks juba 176.

Selleks et liikmeks saada, läheb tarvis kahe KEVILI liikme soovitust. Liitumisel vaadatakse ka huviliste finantssuutlikkust, sest ühistu vahendab oma liikmetele finantsteenuseid ehk korraldab rahastuse läbi faktooringu. Sellest tulenevalt on ühistu liikmetel ka ühised kohustused. Prits nentis, et nad ei otsi imeettevõtteid, kes oleks igavesest ajast igavesti alati kasumlikult ja täiusliku bilansiga, vaid pigem vaatavad nad jätkusuutlikkust.

Viljakasvatusse ühistegevus sisse kirjutatud

Küsimuse peale, mis on peamised kasutegurid, miks just tänasel päeval tasub põllumajandusühistusse kuuluda, lausus Prits, et informatsiooni vahendus ja turu monitoorimine on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. „Võimaldame sellist professionaalsust teadmiste ja börsispetsialisti näol, mida iga põllumees endale ise lubada ei saaks,” rääkis ta.

Ühistul on ka omad agronoomid, kelle eesmärk on pakkuda parim majanduslik kombinatsioon põllule. Prits nentis, et kui ühelt poolt on valida, kas saagirekord või tulemirekord, siis ühistu eelistab rahalise tulemi rekordit.

Viljakasvatamisse on Pritsi sõnul ühistegevus sisse kirjutatud, sest kauplemisühik on handy-tüüpi teraviljalaev ehk 30 000 tonni, veel parem on aga Panamax-tüüpi laev, mis on 65 000 tonni. Sellist mahtu pole aga Eestis ühelgi põllumajandusettevõttel eraldiseisvalt pakkuda, seega ongi variant, kas müüa ise kokkuostu või koos teiste kasvatajatega otse lõpptarbijale.

Tagasi üles