Eestis on palju aktiivselt tegutsevaid põllumajandusühistuid, mille eesmärgiks on ühiselt toimetades pakkuda üksteisele õlg-õla-tunnet ja olla oma ettevõtmistes kasumlikumad kui eraldiseisvalt äri ajades.
Põllumajandusühistu esindaja: omasid hätta ei jäeta
Põllumeeste ühistuga KEVILI saavad liituda teravilja ja rapsi kasvatamisega tegelevad ettevõtted ja FIEd üle Eesti. Juhataja Hannes Pritsi sõnul on ühistu liikmeskond päris kiiresti kasvanud. Kui veel kolm aastat tagasi oli liikmeid 152, siis tänaseks juba 176.
Selleks et liikmeks saada, läheb tarvis kahe KEVILI liikme soovitust. Liitumisel vaadatakse ka huviliste finantssuutlikkust, sest ühistu vahendab oma liikmetele finantsteenuseid ehk korraldab rahastuse läbi faktooringu. Sellest tulenevalt on ühistu liikmetel ka ühised kohustused. Prits nentis, et nad ei otsi imeettevõtteid, kes oleks igavesest ajast igavesti alati kasumlikult ja täiusliku bilansiga, vaid pigem vaatavad nad jätkusuutlikkust.
Viljakasvatusse ühistegevus sisse kirjutatud
Küsimuse peale, mis on peamised kasutegurid, miks just tänasel päeval tasub põllumajandusühistusse kuuluda, lausus Prits, et informatsiooni vahendus ja turu monitoorimine on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. „Võimaldame sellist professionaalsust teadmiste ja börsispetsialisti näol, mida iga põllumees endale ise lubada ei saaks,” rääkis ta.
Ühistul on ka omad agronoomid, kelle eesmärk on pakkuda parim majanduslik kombinatsioon põllule. Prits nentis, et kui ühelt poolt on valida, kas saagirekord või tulemirekord, siis ühistu eelistab rahalise tulemi rekordit.