Nõudluspõhised bussid aitaksid inimesed liikuma

Tanel Talve sõnul on uute lahenduste – mille alla ühistranspordis kuulub ka nõudluspõhisus – väljatöötamiseks, käivitamiseks ja arendamiseks vaja eraldi investeeringut. Panna kohe midagi kinni, kui uut lahendust pole, lihtsalt ei saa.  Foto: Erakogu

Värske valitsuse loomisel päevakorda tõusnud liikuvusreform on toonud arutluse alla ka nõudluspõhise ühistranspordi, mida Saaremaal pilootprojekti korras aasta katsetati ja tänaseni toimib veidi hiljem alustanud sõit Tartus. Pilootprojekti juhtpartneri Modern Mobility kogemus räägib, et sedasorti transpordimudelit võiks sisse harjutada Eestis laiemalt, kuid muutusi ei saa teha päevapealt ja korrigeerimist nõuaks terve senine ühistranspordimudel.

„Saaremaa piloot õigustas ennast vägagi,” lausus Tanel Talve, kes on nutika ühistranspordi väljatöötamisega tegeleva ettevõtte Modern Mobility kaasasutaja. Kõigepealt saadi sellega tõestust, et sedasorti transpordimudel töötab, mis oligi põhiline. Samuti sai täidetud paralleelne eesmärk: arendada välja vastav tarkvara, sest ilma nutiajuta asi lõplikult ei töötaks.

Iga päev erinev marsruut ja graafik

Ühtlasi lükati Tanel Talve sõnul ümber ka senised väited, et ühistranspordisüsteemiga on kõik korras. Ühe nõudluspõhise teenuse loojana on ta olnud pikalt tegus ka külakogukondades ja Eesti külaliikumise Kodukant juhatuses ning too jutt, et kõik on hästi, ei pidanud paika, sest Talve oli kuulnud ja näinud, kui suur mure on inimestel liikuma saamisega. Aasta kestnud katsest, mis möödunud suvel lõppes, selgus, et nõudluspõhist teenust oli Saaremaal tarvis. Seda katsetati Sõrve sääre piirkonnas ning hiljem lisandus Lümanda ja Kärla kant.

Ühtlasi selgus, et selline teenus polegi võimatult kallis.

Kuigi esiti võrreldi Modern Mobility pilooti taksoteenusega, kummutas Talve selle väite kohe. „Pigem võrdleksin tavalise liinibussiga. Ainuke vahe on selles, et see buss võib olla ka muu väiksem sõiduk, millel on iga päev erinev marsruut ja graafik – see ongi asja tuum,” lausus ta.

Inimesed pidid Saaremaal oma sõidusoovist ööpäeva ette teatama. Seda sai teha esiti dispetšerile helistades, kuid hiljem lisandus nutirakenduse kaudu nii-öelda iseteeninduse võimalus. Pärast sõidusoovide kogumist korraldas tarkvara nende järgi optimaalseima marsruudi.

Saaremaa puhul tõi Talve välja, et kuigi katsetus on läbi, tuleks asja seal edasi arendada ning nõudluspõhist sõitu jätkata ja analüüsida, milline mudel oleks seal kõige õigem; parim on seda teha päris elus katsetades. „Õigesti hakkab see tööle siis, kui on piisav hulk tellimusi, sest kui neid ei ole, ei saa sõiduringid olla ka liiga loogilised,” lausus ta ja ütles, et informatsioon, mida nad aastaga kogusid mudeli toimimisest ja sõitjate tagasisidest, on kuldaväärt. Näiteks annavad tavapärased ühistranspordi liikuvusuuringud pildi sellest, kuidas inimesed olemasolevaid võimalusi kasutades liiguvad, nõudluspõhine teenus aga reaalajas andmeid selle kohta, kuhu ja millal inimesed tegelikult minna tahavad.

Muidugi, eks muudatused tekitavad alati hirmu ja nagu Talve ütles, siis enne Saaremaa projekti sai temagi piltlikult öeldes Saaremaal poe taga sõimata, et mida ta nüüd tegema hakkab. Aga kui algus tehtud, ei läinud palju mööda, kui inimesed helistasid, tänusõnad suul, näiteks selle eest, et nüüd on võimalik Kihelkonnal ema haual käia. „Seda tunnet raha eest ei osta,” sõnas ta.

Mugavus on võtmesõnaks

Koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepitud liikuvusreform kätkeb endas muu hulgas muutusi tasuta maakonnaliinide sõidus, samuti on kavas minna tõsisemalt edasi nõudluspõhise ühistranspordi arendamisega.

Tanel Talve hinnangul tulekski siin üle vaadata terve ühistranspordimudel, kusjuures nõudluspõhine teenus ei saaks kunagi olla täiesti iseseisev, vaid see tuleks rajada koostöös tavalise liinivõrguga. Neis piirkonnis, kus nõudluspõhine transport end ära tasuks, tuleks võrku muuta, ja mujal teha kohendusi, kuid mitte lõhkuda toimivat enne uue sissetöötamist.

Talve sõnul ei ole liikuma saamise probleem vaid eakatel, kes tahavad arsti juurde minna, vaid teema puudutab ka tööl käivad inimesi ja nagu Saaremaa puhul märgati, ka lapsi ja nende huviringe. „Lapsed on suur sihtrühm, sest lapsevanemad on praegu oma lastele autojuhid ja istuvad tund või paar autoroolis, et neid edasi-tagasi sõidutada. See ei peaks nii olema,” märkis ta ja ütles, et teema ei puuduta nüüd enam külasid kuskil kaugel, vaid ka linna lähipiirkonda, kasvõi Peetrit Tallinna külje all.

Tuleb meeles pidada, et nõudluspõhine ühistransport ei tohiks minna väga palju ebamugavamaks, kui seda on autosõit.

Aeg on inimestele kiiremaks ja kallimaks muutunud ning bussigraafiku järgi ei taheta enam oma tegemisi paika loksutada, mistap tuleb meeles pidada, et nõudluspõhine ühistransport ei tohiks minna väga palju ebamugavamaks, kui seda on autosõit. „Muidu see lihtsalt ei töötaks,” nentis Talve, lisades, et muutma peab praegu väga paljudest osadest koosnevat ühistranspordi kogupilti.

Kuuluvad sinna alla ju kõik: koolibussid, sotsiaal­transport, maakonna- ja kommertsliinid kuni nüüdse nõudluspõhise süsteemini välja. „Muutusi tuleb teha selles suunas, et see aitaks liikuma inimesi sinna, kuhu nad tahavad, aga nii, et võimalikult palju inimesi saaks ühte masinasse, mis oleks ka roheteemade mõttes oluline,” selgitas ta, kuid tõdes, et lihtsaid lahendusi muutusteks ei ole, liiati ei toimu need päevapealt ja nõuavad ka natuke seaduste muutmist. Uute lahenduste väljatöötamiseks, alustamiseks ja arendamiseks on tema ütlemist mööda vaja eraldi investeeringut ja panna kohe midagi kinni, kui uut lahendust pole, lihtsalt ei saa.

„Nõudluspõhine ei päästa päevapealt maailma ja enne tuleb uus asi üles ehitada ja käima panna ning testida, kuidas see töötab,” lausus ta, lisades, et tarkvara käima panemise kõrval on ääretult oluline teha kasutajatele selgitustööd. „Ise käisin aasta otsa Torgu külade vahel ringi ja selgitasin,” märkis Talve.